Sõja 422. päev: USA kindrali hinnangul puudub Vene sõjaväel tahtejõud ja moraal

{{1682046540000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/EPA/RONALD WITTEK

Kiievi oblastis töötas öösel õhukaitse. Samuti oli teateid plahvatustest Harkivi oblastis ning kogu Ukrainas oli öösel õhuhäire. Vene Su-34 ründelennuk pommitas Belgorodi linna. Belgorod asub Ukraina piirist 40 kilomeetri kaugusel. 19 vabariiklast Kongressis saatis Joe Bidenile kirja, milles nõuavad Ukraina tingimusteta abistamise lõpetamist.

Oluline reedel, 21. aprillil kell 22.10:

- USA kindrali Mark Milley hinnangul puudub Vene sõjaväel Ukrainas võitlemiseks tahtejõud ja moraal;

- EL on välja õpetanud 16 000 Ukraina sõjaväelast ning tarninud Ukrainasse 600 miljoni euro eest laskemoona ja rakette, ütles liidu välispoliitika juht;

- Ukraina sõjaväelased hakkavad peagi Saksamaal Abramsi tankide väljaõpet saama;

- USA kaitseminister: Ramsteinis arutatakse õhukaitset ja laskemoona;

- Saksa kaitseminister: sõjalised operatsioonid Venemaa pinnal on õigustatud;

- Reznikov: Ramsteini agendas on 2023. aasta strateegia;

- Stoltenberg: kõik NATO liitlased toetavad Ukraina liikmesust tulevikus;

- Ukraina õhutõrje tulistas Kiievi lähistel alla kaheksa Vene drooni;

- Venemaa ründelennuk pommitas kogemata Belgorodi;

- Ukraina on Bahmutis pidanud korduvalt laskemoona puuduse tõttu taanduma;

- Grupp vabariiklasi Kongressis tahab lõpetada Ukraina tingimusteta abistamise;

- Biden ja Macron arutasid Ukrainas toimuvat;

- Briti kaitseministeerium: Vene meedia liialdab pehme maastiku mõju Ukraina vastupealetungile;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 630 sõdurit ja kuus soomukit.

USA kindral: Vene armeel napib tahtejõudu ja moraali

Ukraina sõjavägi tegutseb võitluses Venemaa vastu jätkuvalt väga hästi, aga Vene sõjaväel puudub tahe ja moraal, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley reedel.

"Erinevalt Ukraina jõududest, kes on kõrgelt motiveeritud võitlema oma riigi, vabaduse, demokraatia ja eluviisi eest, puudub Vene vägedel juhtimine, neil puudub tahtejõud, nende moraal on kehv ja distsipliin murenemas," ütles Milley Saksamaal Ramsteini baasis toimunud Ukraina kaitse kontaktgrupi kohtumisel.

Milley ütles, et Venemaa kulutab väga vähese edu saamiseks märkimisväärselt palju inimjõudu ning karmistab oma ajateenistuse seadusi, "söötes oma kodanikke valimatult sõjakaosesse".

"Viimase aasta jooksul on Venemaa ajutised territoriaalsed võidud tulnud tohutute kaotustega. Lisaks hukkunutele on ka sajad tuhanded venelased põgenenud oma riigist. Nad püüavad vältida Putini sõjas võitlemist," lisas Milley.

EL on välja õpetanud 16 000 ukrainlast ja andnud 600 miljoni eest sõjalist abi

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell andis Saksamaal Ramsteini baasis toimunud kohtumisel ülevaate EL-i antud abist Ukrainale.

Sotsiaalmeedias kirjutas Borrell, et Euroopa Liit on välja õpetanud üle 16 000 Ukraina sõjaväelase ning tarninud Ukrainasse üle 600 miljoni euro ulatuses laskemoona ja rakette.

"Töö ühishanke kallal käib. Euroopa Liit jätkab koostööd partneritega, et tagada Ukraina võit," lisas ta.

Ukraina sõdurid hakkavad mais Saksamaal Abramsi tankide väljaõpet saama

USA-s toodetud M1A1 Abramsi tankid saabuvad maikuus Saksamaale ning Ukraina sõjaväelased hakkavad seejärel neil väljaõpet saama, ütlesid kõrged sõjaväeametnikud.

Saksamaale Grafenwöhri baasi jõuab 31 Abransi tanki. Ukraina sõjaväelased läbivad kümne nädala pikkuse väljaõppe, kuidas tanke kasutada. Täiendavalt toimub väljaõpe tankide hooldamiseks.

Väljaõppe korraldab USA ning sellel osaleb umbes 250 Ukraina sõjaväelast.

31 Abramsi tanki tarnitakse Ukrainasse sügiseks, mis on varem kui esialgu arvati.

USA kaitseminister: Ramsteinis arutatakse õhukaitset ja laskemoona

USA kaitseminister Lloyd Austin kinnitas reedel, et USA Ramsteini õhuväebaasis Saksamaal on fookuses õhukaitse ja Ukrainale mõeldud laskemoon. Austin rõhutas, et ei saa nõustuda Vene presidendi Vladimir Putini pingutustega kehtestada relva ähvardusel mõjusfäärid.

Saksa kaitseminister: sõjalised operatsioonid Venemaa pinnal on õigustatud

"Piiratud sissetung" Venemaa territooriumile, näiteks varustusteede blokeerimine on täiesti normaalne sõja osa, ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius.

"Arvestades asjaolusid on Ukraina täiesti õigustatud liikuma vaenlase territooriumile, et blokeerida varustusteid," lausus ta.

Ainuke tingimus on, et selliste rünnakute puhul ei rünnataks linnu, tsiviilisikuid või tsiviilpiirkondi, lisas Pistorius.

Pistoriuse sõnul peab Ukrainale tarnitavate relvade puhul olema mingid piirangud, näiteks ei tohiks liitlased neile anda kobarlaskemoona või fosformoona.

Ukraina kaitseminister: Ramsteini agendas on 2023. aasta strateegia

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas Twitteri kaudu, et Ramsteini kohtumisel oli agendas nii seni tehtu analüüs kui ka Ukraina strateegia 2023. aastaks ning Ukraina relvajõudude praegused vajadused. Reznikovi sõnul tunneb Ukraina liitlaste tuge ning jätkab sõjas võidu sihtimist.

Stoltenberg: kõik NATO liitlased toetavad Ukraina liikmesust tulevikus

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas reedel Ukraina toetamiseks kokku kutsutud kontaktgrupi kohtumise eel Ramsteni õhuväebaasis, et kõik NATO kaitsealliansi liikmed on leppinud kokku, et Ukrainast saab NATO liige. Stoltenberg lisas, et peale sõda peab Kiievi käsutuses olema piisav heidutus, et tulevasi rünnakuid ära hoida, vahendas Sky News.

NATO peasekretär käis neljapäeval Kiievis ning kinnitas, et NATO on valmis avama uut ja ambitsioonikat peatükki Ukraina ja NATO suhetes ning ta ei näe ühtki objektiivset põhjust, miks ei võiks liikmesriigid teha poliitilise otsuse ja esitada Ukrainale kutse liitumiseks NATO-ga.

Vene presidendi esindaja Dmitri Peskov samas rõhutas neljapäeval, et Venemaa jaoks on jätkuvalt "sõjalise erioperatsiooni" üks põhilisi eesmärke ära hoida Ukraina liitumine NATO-ga. Peskovi sõnul tekitaks Ukraina liikmesus Venemaale tõsise julgeolekuohu.

Ukraina õhutõrje tulistas Kiievi lähistel alla kaheksa Vene drooni

Kiievi linna sõjalise administratsiooni juht Serhi Popko teatas, et Venemaa ründas Ukraina pealinna droonidega põhjasuunast. Viimati toimus selline rünnak 25 päeva tagasi.

Esialgsetel andmetel on Venemaa saanud endale droonirünnakute tegemiseks uusi Iraani päritolu Shahedi droone. Ukraina õhutõrje tuvastas ja tulistas alla kaheksa sihtmärki õhus. Esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud ning rünnak ei tekitanud ka suuremat kahju.

Venemaa ründas öösel ka Poltava oblastit, kus tsiviiltaristu sai rünnakus kahjustada. Hiljem tunnistas Ukraina kaitsejõudude esindaja, et Vene droonid tabasid taristuobjekte Vinnõtsja oblastis.

Kogu Ukrainas oli öösel õhuhäire. Lisaks oli öösel kuulda plahvatusi Harkivis linnast eemal, vahendas Ukrainska Pravda.

Venemaa ründelennuk pommitas kogemata Belgorodi

Vene riiklik uudisteagentuur TASS teatas, et Vene ründelennuk Su-34 pommitas neljapäeval kogemata Belgorodi linna. Venemaa rünnakus Venemaale sai kaks naist viga. Samuti said kahjustada hooned ning Belgorodi oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkovi teatel on nüüd linna peatänaval suur 20 meetrit lai kraater. Belgorod asub Ukraina piirist 40 kilomeetri kaugusel.

Ukraina on Bahmutis pidanud korduvalt laskemoona puuduse tõttu taanduma

Ukraina Bahmuti kaitse eest vastutav kolonel Pavlo Palisa ütles The Washington Postile, et Ukraina väed on pidanud Bahmutis korduvalt laskemoona puuduse tõttu oma positsioonidelt taanduma. Palisa tunnistas, et kuna Ukrainal pole Bahmuti lahinguteks piisavalt laskemoona, siis makstakse sõdurite eluga. Pavlo Palisa võttis Bahmuti kaitsmise juhtimise üle jaanuari keskel ning tema sõnul kinnitasid teised ohvitserid tollal talle, et linn püsib võib-olla veel kaks-kolm nädalat.

Lekkinud USA dokumendi kohaselt hindas USA jaanuaris, et Ukraina väed olid Bahmutis ümberpiiramise ohus ning ameeriklased soovitasid Ukrainal kuu jooksul linnast taanduda. Ukraina on samas pidanud Bahmutis sõdimist tähtsaks, kuna nii on võimalik hoida ülal moraali riigi sees ja Venemaale ei ole antud võimalust kiidelda võiduga.

Pavlo Palisa selgitas The Washington Postile, et kui Vene väed tungisid läbi Bahmuti linna perimeetri, siis taandusid Ukraina sõdurid eluhoonetesse ning muutsid elamud tankivastasteks positsioonideks. Nii ukrainlased kui ka venelased kasutasid Bahmutis teineteise vastu luuredroone ning navigatsioonisignaalide tõkestamist. Palisa sõnul kasutavad Vene väed GPS-signaali tõkestamist väga edukalt. Palisa sõnul on ukrainlased venelaste eeskujul võtnud kasutusele ka eritehnika, mis maskeerib droonioperaatori asukoha.

Lekkinud USA dokumendi kohaselt on Vene vägede võitlusmoraal Bahmutis madal. Üks The Washington Postiga suhelnud sõdur hindas, et kui vaadata võitlust Bahmutis strateegilisest vaatest, siis on Bahmuti lahingute tõttu kinni hoitud suurel arvul Vene sõdureid, kes ei saa mujale rindejoonest minna.

Ukraina rahvuskaardi sõdurid õppusel Harkivi oblastis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Viktoriia Yakymenko

Grupp vabariiklasi Kongressis tahab lõpetada Ukraina tingimusteta abistamise

19 vabariiklaste seadusandjat saatsid Bidenile ühiskirja, milles nõuavad Ukrainale piiramata abi saatmise lõpetamist. Kirjas on toodud esile seadusandjate mure, kuna nende sõnul võib USA antud abi trajektoor viia suurema eskalatsioonini ning sel puudub vajalik strateegiline selgus, teatas The Hill. Päev varem teatas USA kaitseministeerium uuest sõjalise abi paketist Ukrainale.

Ühiskirjas rõhutatakse, et sellele allakirjutanud on vastu edasisele Ukraina abistamisele, kui see ei ole seotud kindla diplomaatilise strateegiaga, mille eesmärk on sõja kiire lõpetamine. Seadusandjad tahtsid samuti, et Biden tähtsustaks rohkem diplomaatiat.

USA on alates eelmise aasta täieulatuslikust Vene invasioonist andnud Ukrainale rohkem kui 35 miljardi dollari ulatuses julgeolekuabi, meenutas The Kyiv Independent.

Hiljutise Axios/Ipsos Two Americas Index küsitlusuuring tuvastas, et vabariiklaste seas on toetus Ukraina abistamisele madalam kui keskmiselt USA täisealiste elanike seas. Kui 59 protsenti ameeriklastest toetab USA relvaabi Ukrainale, siis vabariiklastest toetab seda 42 protsenti, demokraatidest samas 79 protsenti, teatas The Hill.

Biden ja Macron arutasid Ukrainas toimuvat

USA president Joe Biden ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid neljapäeval Ukrainas toimuvat, teatas Valge Maja. Valge Maja teatel kinnitasid mõlemad riigipead kindlat toetust Ukrainale võitluses Vene agressiooni vastu. Samuti vesteldi hiljutisest Macroni Hiina-visiidist.

Elysee palee teates oli lisaks kirjas: "Hiinal on pikemas plaanis oma roll mängida, et aidata konflikti lõpetada ÜRO harta eesmärkide ja printsiipide kohaselt". Kaks riigipead olevat leppinud kokku, et Hiina võimudega on oluline ka edaspidi suhelda.

Bloomberg kirjutas hiljuti, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron tahab Hiina abiga ärgitada Venemaad ja Ukrainat rahukõnelustele. Macroni algatust kritiseeris Eestis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kuna Hiina on näidanud oma tegevuses toetust eelkõige Venemaale.

Austria on külmutanud kahe miljardi jagu Vene varasid

Austria rahandusminister Magnus Brunner kinnitas Twitteris, et Austria on külmutanud kahe miljardi euro väärtuses Venemaaga seotud finantsvarasid. Minister kinnitas, et Austria toetab lääneriikide sanktsioone agressori vastu.

Suurbritannia: Vene meedia ületähtsustab muda mõju Ukraina vastupealetungile

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuse rindeülevaate käigus esile, et pehme maapind aeglustab tõenäoliselt sõjalisi operatsioone nii Venemaa kui ka Ukraina jaoks. Samas tõid britid esile, et Vene väljaanded tähtsustavad muda mõju üle ning sellise retoorika eesmärk on pigem Vene vägede moraali tõstmine ja Ukraina toetajate moraali õõnestamine.

Maapinna tingimused peaksid lähinädalatel hoopis paranema, väidab Briti kaitseministeerium. Suurimaks mureks jäävad maamiinid, mis piiravad liikumist väljaspool teid.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 630 sõdurit ja kuus soomukit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 185 050 (võrdlus eelmise päevaga + 630);

- tankid 3668 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 7126 (+6);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 293 (+0);

- suurtükisüsteemid 2827 (+2);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 539 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 285 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2394 (+8);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5713 (+6);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 334 (+2).

 

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: BBC/CNN/The Hill/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: