Viimati oli kuue kuu euribor nii kõrge 2008. aasta detsembri alguses, mil oli kukkumas paar kuud varem saavutatud 5,448 protsendi tiputasemelt. Alla nulli langes euribor 2015. aasta sügisel ning taas positiivseks kerkis mullu suvel.

Euroopa Keskpank on viimase aasta jooksul tõstnud intresse kiire inflatsiooni pidurdamiseks ning see mõjutab ka Euroopa suurte pankade kokku lepitud euribori, mis järgib tavaliselt keskpanga intressimäärade liikumist. Keskpank plaanib inflatsiooni pidurdamiseks baasintressimäära veel tõsta.

Inflatsioon on samal ajal hakanud oma tiputasemelt aeglustuma ning märtsis jõudis euroala inflatsioon 6,9 protsendile, kuu varem oli see 8,5 protsenti. Keskpanga inflatsioonisihiks on aga kaks protsenti.

Analüütikute sõnul on rahapoliitika karmistamine küll inflatsiooni taandumisele kaasa aidanud, sest see piirab pakkumist ja jahutab üldist majandusaktiivsust, kuid peamiselt on inflatsiooni aeglustanud energia odavnemine. "See komponent on tarbijahindade arengu juures kõige määravama tähtsusega," ütles LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel märkis, et intressimäärade tõstmine vähendab majandusaktiivsust ning hinnatõusu ennekõike nende valdkondade kaudu, mis sõltuvad laenurahast.

"Seega on mõnevõrra jahtumas kinnisvara- ja ehitusturg ning vähenenud võlgu elamise kaudu majanduskasvu võimendamine. Hinnakasvu pidurdamiseks tarvilik majanduskasvu põhi jääb ilmselt küll käesolevasse aastasse, kuid märtsis avaldatud majandusprognoos näeb ette inflatsiooni jõudmist kahe protsendi lähedale alles 2025. aastal. Euroala jaoks rekordkõrge hinnakasvu langetamine kahe lähedusse võtab veel ligi kaks aastat aega," ütles ta.

Luikmeli sõnul ei saa välistada, et vajalikuks võib osutuda ka intressimäärade tõstmine kõrgemale, kui tänased turuootused.

Alusinflatsioon ei ole aeglustunud

Majanduse seesmist hinnasurvet iseloomustab alusinflatsioon, milles jäetakse kõrvale energia- ja toiduhinnad ning mis arvestab stabiilsema iseloomuga kaupade ja teenuste hindasid.

See ei ole Aabi sõnul paraku aeglustunud, sest ettevõtjad pole suurenenud sisendkulusid veel täiel määral lõpphindadesse edasi kandnud.

SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et märtsis küündis see rekordilise 5,7 protsendi tasemeni.

Nestori sõnul on veel vara oodata, et intressimäärad inflatsiooni alla oleksid toonud ning viitaeg võib ulatuda kuni kahe aastani. "Võrreldes inflatsiooniga on praegused intressitasemed olnud ka suhteliselt tagasihoidlikud," ütles ta.

Kuigi keskpank jälgib oma otsustusprotsessis pingsalt nii inflatsiooni kui alusinflatsiooni dünaamikat, on nende jaoks kõige olulisem hoopis inflatsiooniootuste tase tulevikus, märkis Aab.

"Rahapoliitika ei suuda mõjutada hinnataset kuu või kvartal ettevaates - selle mõju avaldub pikemas ajaperspektiivis. Ehk siis keskpanga jaoks ei ole kokkuvõttes määrava tähtsusega kas viimane inflatsiooninäitaja oli kolm või neli protsenti. Oluline on see, et ollakse veendunud inflatsiooni taandumises eesmärgi lähedale aasta või kaks ettevaates," ütles Aab.

Luikmeli sõnul sõltub lähiaastate hinnakasv väga palju ka ilmast, kuna Euroopa energiasüsteem on ümber kujunemas ning energiahind tundlik nõudluse ja pakkumise muutuste suhtes.

Intressimäärade tulevaste tasemete kujundamisel saab aga oluliseks tööturu areng. Euroala tööturg on ühendriikidega võrreldes inertsem ja palgakasv alanud tagasihoidlikumalt, mistõttu pole kulude kasv palju töökohti ohvriks toonud, märkis Luikmel.

"Samas võib euroala tööturu inertsus osutuda ka ohtlikuks: kui palgakasv prognoositust oluliselt kiirema hoo sisse saab, siis tuleb selle pidurdamiseks intressimäärasid tänastest turuootustest märkimisväärselt kõrgemale tõsta. Eurooplase ja eestlase jaoks taastub tunamullune ostujõud ilmselt 2025. aastaks. Kui palgad kasvaks kiiremini, siis tooks see kaasa küll ostujõu kiirema taastumise, aga selle hinnaks oleks kõrgem tööpuudus ning ilmselt ka kõrgemad intressimäärad pikemaks ajaks. Seetõttu on nii eurooplase kui eestlase jaoks paratamatu, et kohese ostujõu taastumise asemel tuleb leppida selle järkjärgulise taastumisega paari aasta jooksul," ütles Luikmel.

Euribor võib edasi jääda kolme protsendi juurde või veidi alla selle

Aabi sõnul tipneb turu ootuste kohaselt kuue kuu euribori määr sügisel nelja protsendi lähedal. "Sealt edasi peaksid intressid mõnevõrra langema hakkama ja stabiliseeruma siis 2025. aastal veidi madalamal tasemel kui kolm protsenti. Oluline on mõista, et turuootused peegeldavad vaid hetke parimat hinnangut ehk uue info esile tulekul võivad ka turu ootused kiiresti muutuda," sõnas ta.

SEB prognoosib, et Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade tõstmist kuni hoiuseintressimäär jõuab keskpanga juures 3,75 protsendini.

"Usutavasti võiks sellest piisata, et mõne aja jooksul inflatsioonile päitsed pähe panna ja 2024. aastal võiks majanduse elavdamiseks oodata ehk isegi väikeseid intressitaseme kärpeid. Euribori alla kolme protsendi tasemele langemist me küll ei ennusta ehk tõepoolest, võiks praeguse intressitaseme puhul olla tegu n-ö uue normaalsusega," ütles Nestor.

Praegune kuue kuu euribor on Luikmeli sõnul pigem euroala esimese kümnendi keskmise lähedal, inflatsioon on aga märkimisväärselt kõrgem nii ajaloolisest keskmisest kui ka kahe protsendi sihist.

"Euroala esimesel kümnendil kõikus inflatsioon kahe protsendi läheduses ning intressimäärad liikusid pigem kahe kuni viie protendi vahemikus. "See tähendab, et tänased intressimäärade tasemed on kõrget hinnakasvu arvestades pigem ajalooliste keskmiste läheduses," ütles Luikmel.

Euribor on suurendanud inimeste laenukulusid

Eesti keskmise laenujäägi juures on eelmisel aastal alanud intressitõus suurendanud laenude kulu keskmiselt 100 euro võrra.

"Eesti keskmine laenujääk on 50 000 euro ringis. Sellest hetkest, kui euribor oli null, ja tänaseks, kui euribor on tasemel 3,6-3,7, see tähendab laenuvõtja jaoks rahalise kuumakse tõusu umbes 100 euro ringis," selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Kuna aga kodulaenu võetakse aastakümneteks, tuleks koduomanikel pigem praeguse kiire tõusu asemel arvestada euribori pikaajalist keskmist.

"Kui me vaatame euribori ajaloolist keskmist, siis see on kaks kuni 2,5 protsenti ehk mõistlik on arvestada, et see kodulaenu pikaajaline intress on nelja protsendi ümber koos panga marginaaliga," rääkis LHV jaelaenude juht Catlyn Vatsel.