"Eesti territooriumil on välja õpetatud tuhat Ukraina sõdurit. Kogu väljaõpe on korraldatud neljas grupis. Kaitsevägi koostöös Kaitseliiduga on peaasjalikult panustanud esimesse kahte, mis on individuaalväljaõpe ja erialaväljaõpe," ütles kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Mart Vendla nädalavahetusel "Ukraina stuudios".

Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Viktor Kalnitski selgitas sel nädalal ERR-ile, et ukrainlaste väljaõpe on jaotatud nelja kategooriasse: individuaalväljaõpe, erialaõpe, kollektiivne õpe ja juhtide õpe. "Eesti panustab esimese kahe osas, ehk sõduri baasõppega ja mõnede erialakursustega. Näiteks koolitasime meedikuid ja õpetasime ukrainlasi kasutama FH-70 suurtükke," märkis Kalnitski.

Kolonel Vendla sõnul on Eestis koolitatud ka snaipreid. "Tähtis on võimete loomine, mitte lihtsalt inimeste treenimine," rõhutas Vendla.

Kolonel Kalnitski sõnul on Eestis väljaõppel käinud Ukraina suurtükiväelased juba ka rindele jõudnud ja tegutsevad seal Eestile teadaoleva info ning tagasiside kohaselt "edukalt ja professionaalselt".   

Kalnitski ei täpsustanud, kus Eestis ukrainlasi välja õpetatakse, öeldes, et seda korraldatakse Eestis eri asukohtades ning sellesse panustavad erinevad kaitseväe üksused. "Eestis toimuv väljaõpe viiakse läbi Eesti instruktorite poolt," märkis ta.

Kalnitski kinnitusel ei ole ukrainlaste koolitamine kahjustanud Eesti kaitseväelaste väljaõpet: "Ukrainlaste väljaõpe on korraldatud arvestades kaitseväe üksuste väljaõppekava ja selle tagamise vajadustega. Loomulikult tähendab see teatud lisategevusi- ja pingutust, aga ukrainlaste abistamine ei ole mõjutanud otseselt kaitseväe väljaõppe korraldamist."

Tema sõnul suudab kaitsevägi Ukraina sõdureid koolitada vastavalt nende keeleoskusele nii ukraina, inglise kui vene keeles. "Väljaõppe keel on pigem tehniline küsimus ning ukrainlaste koolitamisel keskendutakse väljaõppe kvaliteedile," tõdes Kalnitski.

"Iga kursus tekitab head omavahelist läbisaamist üksuste ja isikute tasemel ning Ukraina kaitseväelastega ollakse ühenduses ka pärast kursuse lõppemist," ütles Kalintski.

Ta andis mõista, et kontaktidest ukrainlastega saab kasu ka Eesti: "Saadud informatsioon ja tagasiside kogutakse, analüüsitakse ning tulemused integreeritakse kaitseväe üksuste väljaõppesse."

Eesti koolitas ukrainlasi juba enne sõda

Kolonel Kalnitski meenutas ka seda, et Eesti on Ukraina kaitseväelasi koolitanud juba ka enne Venemaa täiemahulise sõjategevuse algust Ukrainas. "Näiteks on Kaitseväe Akadeemia viinud ukrainlaste jaoks läbi inglise keele kursusi, koolitanud meedikuid ja Ukraina ohvitserid on õppinud Balti Kaitsekolledžis," märkis ta.

"Pärast Venemaa agressiooni algust ukrainlaste väljaõppevajadused suurenesid ning Eesti oli üks esimestest riikidest, kes oma abi pakkus. Me jätkame väljaõppega vastavalt ukrainlaste vajadustele ja meie võimalustele," lisas Kalnitski.

Ukraina sõjaväelaste väljaõppe rahastamine käib nii Eesti kui ka Euroopa Liidu vahenditest.

"Väljaõppe puhul on tegu Euroopa Liidu sõjalise abi missiooniga Ukraina toetuseks (EUMAM) ja missiooni ühiskulude rahastamisega osalevate liikmesriikide poolt, mis tähendab, et kulud hüvitatakse osaliselt Euroopa Rahurahastu arvelt vastavalt kehtivatele reeglitele ning EUMAM-i missiooni kulude hüvitamise kokkulepetele liikmesriikide vahel," ütles Kalnitski.

Lääneriigid on koolitanud kümneid tuhandeid ukrainlasi

USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley ütles nädalavahetusel, et Saksamaal on praegu väljaõppel 2500 Ukraina sõjaväelast ning 9000 on juba kodumaale naasnud. Märtsi lõpus teatas USA kaitseministeeriumi esindaja Pat Ryder, et USA on sõja algusest õpetanud välja üle 7000 Ukraina sõduri.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell ütles eelmisel nädalavahetusel Ramsteinis peetud Ukraina toetajate kohtumise kontekstis, et Euroopa Liit on välja õpetanud üle 16 000 Ukraina sõjaväelase.

Samal Ramsteini kohtumisel teatas Soome, et tagab oma 15. sõjalise abipaketiga 30 000 Ukraina sõjaväelasele väljaõppe Poolas.