1967. aasta film "Öö kuumuses" ("In the Heat of the Night") võitis viis Oscarit ja oli erakordne film. On praegugi. See räägib Mississippi osariigi rassistlikust väikelinnast Spartast, kuhu oma ema tuli vaatama Pennsylvaniast pärit mustanahaline kriminaalpolitseinik Virgil Tibbs. Linnas toimus samal ööl mõrv ja Tibbs arreteeriti algul, hiljem aga hakkas ta mõrvauurimist juhtima.

Et must mees seda teeb, oli seal ennekuulmatu. Filmis on klassikaks muutunud stseen, kus kohalik suurmaaomanik Endicott lööb Tibbsi näkku ja samal sekundil lööb Tibbs vastu. See oli valgele mehele kirjeldamatu solvang ja pisaratega võideldes ütles ta: "Kunagi oli aeg, kui ma oleksin lasknud sind selle eest maha lasta!".

See lõik kirjeldab hästi aegade muutumist, mida paljudel on raske vastu võtta. Eriti palju on tulnud taanduda meestel, kes aastasadu olid kas sünni, raha või lihtsalt soo pärast privilegeeritud seisundis. Loomulikult tekitab eeliste vähenemine protesti ja võitlus oma kunagiste õiguste eest kestab jätkuvalt.

Kõige suurem muutus oli kindlasti naistele valimisõiguse andmine. Naised kasutavad seda õigust usinalt. Ruth Igielnik Pew uuringukeskusest tõdes 2020. aastal oma artiklis, et 1984. aastast alates käib Ameerikas 63 protsenti naisi valimas meeste 59 protsendi vastu. Juba see on faktor. Erinevused on ka etniliste gruppide vahel, näiteks mustanahalistest naistest käis 2016. aastal valimas 64 protsenti meeste 54 protsendi vastu.

Kõige huvitavam on aga erinevus parteilistes eelistuses soo ja hariduse järgi. 2018. aasta uuringu järgi toetas vabariiklasi 50 protsenti meestest ja 42 protsenti naistest. Demokraate eelistas aga 56 protsenti naistest ja 38 protsenti meestest. See on suur vahe.

Viimase 25 aasta jooksul on kiiresti muutunud ka eelistused hariduse järgi. Kõrgharidusega naistest defineeris ennast demokraatideks 65 protsenti meeste 48 protsendi vastu. Vähemharitute hulgas pidas 51 protsenti naistest ennast demokraatideks, mehi aga 40 protsenti. Jälle oluline tegur.

Meie valimiste kohta nii täpseid uuringuid veel ei ole, aga trendid on samad: naised eelistavad konservatiivseid erakondi vähem. Sellel on suur mõju, sest naisi on rohkem ja nad on ka palju paremini haritud. Eriti suurte probleemide ees on EKRE, millel naiste hääli saada on keeruline ja vähe hääli saavad ka EKRE naised. Viimastel riigikogu valimistel said kümme edukamat reformierakondlasest naist kokku 61 500 häält, EKRE kümme tublimat 15 000 ehk neli korda vähem. Nii valimisi võita ei saa.

Siit tuleb ka järeldus, et EKRE võitleb vale vastasega. Võitlus e-hääletamise vastu on mõttetu. Tegelik vaenlane, kes segab suurt poliitilist võitu, on naine ja eriti haritud naine. E-hääletus on tehnoloogiline probleem ja seda jõge tagurpidi voolama ei pane. Ega keegi ju naljalt info edastamiseks postihobuse või faksi peale tagasi lähe. Isegi kui õnnestuks e-hääletus ära keelata, võib see hoopis kaasa tuua terava protestikäitumise ja asi võib koguni hullemaks minna.

Kuna soov administratiivsete meetoditega valimistulemusi mõjutada on ilmne, siis ainuke võimalus oleks naistelt hääleõiguse äravõtmine. Sellisel juhul oleks näiteks Kaja Kallase 31 800 häält kohe vabal turul meeste jagada. See on kahtlemata raske protsess. Õiguskantsler Ülle Madise leiaks kindlasti kohe sada argumenti, miks seda teha ei saa, aga proovida ju võib. Mõnel teisel erakonnal on ka naistega probleeme.

Muid meetodeid naiste arvamusi ilma vägivalla või suure keelamiseta muuta ei õnnestu, seda on tõestanud teiste maade kogemused. Üks võimalus on siiski veel. Soomes said Perussuomalaiset ehk Põlissoomlased hiljuti hea hääletustulemuse, aga neil oli vahepeal mitu korda vahetunud partei liider ja nüüd on see hoopis naine – Riikka Purra. Meil Eestis sellised asjad veel ilmselt kõne alla ei tule.

Mu ettepanekus naistelt hääleõigus ära võtta oli loomulikult iroonianoot sees, aga ega see muuda katseid minevikku suunduda. Venemaal suunab sealsete vanameeste valitsus praegu riiki tagasi Stalini-aega, sest Vene demokraadile Vladimir Kara-Murzale mõisteti hiljuti stalinlikud 25 aastat. Paljud näevad nii karmis karistuses ettevalmistust hoopis surmanuhtluse taastamiseks. Juba kuid on selle eest hoiatanud Riias elav Peterburgi ajakirjanik Kirill Nabutov.

Mõni päev tagasi keelati Moskva Suures Teatris ära legendaarsest Rudolf Nurejevist rääkiv etendus, kuna teatri juhtkond nägi sellest LGBT-propagandat. Vähemuste teema on ju ka meil esil ja ühiskond veel lõhki. Aga muutumas.

Kokkuvõtteks. Muutusvastasus on üks elu reegleid, aga see on ette määratud kaotus. John Kennedy ütles: "Muutus on elu seadus. Need, kes vaatavad ainult minevikku või tänapäeva, kaotavad tuleviku igal juhul!"

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.