Politico teatel räägivad NATO ametnikud, et Venemaa võib olla mineerinud lääneriikide merealust taristut. Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et pärast läinud sügisel toimunud Nord Streami gaasitorude plahvatusi vaatas merevägi Eesti-Soome gaasitoru ja merealused kaablid üle.

"Praegu me saame olla kindlad, et seal midagi eriskummalist ei ole," kinnitas Pevkur, kelle sõnul tuleb nüüd selgeks teha, kuidas edasi tegutseda.

"Minu arusaamine on, et see peab olema eelkõige kaablite ja torude vastutajate või valdajate küsimus. Ehk kui Elering vastutab kaablite eest, siis tema peab ka vastutama selle eest, et seal oleks püsiv kontroll peal," ütles Pevkur.

"Kui seal on midagi kahtlast, siis loomulikult reageerib merevägi või keegi teine, kes on selles pädev," lisas ta.

Merealuse taristu seiramiseks on Pevkuri sõnul laias laastus kolm võimalust. "Esimene võimalus on see, et sa teed pistelist kontrolli üsna harva. Vaatad, et kõik oleks endine. Selleks on olemas spetsiaalsed seadmed. Seal ei ole mingit raketiteadust," selgitas Pevkur ning lisas, et teine võimalus oleks seda sama palju tihedamini teha.

"Ja kolmas võimalus, mis on kõige kallim, on see, et paigaldatakse sensorid. Neid sensoreid on ka erinevat tüüpi. Osad on need, mis hõljuvad vees ja jälgivad toru ümber toimuvat. Osad on need, mida on võimalik panna otseselt toru või kaabli külge. Maailmas on need süsteemid olemas. Pigem on küsimus selles, milline on ohuhinnang ja loomulikult on küsimus finantsides," rääkis kaitseminister.

Oleks tavapärane olukord, võik Pevkuri sõnul torud-kaablid kord aastas üle vaadata. "Praeguses olukorras vaatame, kuidas meil regioonis tervikuna on," ütles Pevkur ning tõi esile, et kaableid on ka Eesti ja Rootsi vahel.

"Meil on Läänemeres väga palju kaableid. Ja ma arvan, et ka NATO-s me arutame, kuidas kriitilisele taristule Läänemeres tervikuna läheneda," sõnas Pevkur.

Elering: ametlikult me seda ülesannet saanud ei ole

Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles, et küsimus pole nende jaoks uus ning varustukindluse tagamine on ettevõtte jaoks oluline.

"Aga meie jaoks on oluline ka see, et me teeks seda kõike mõistliku hinnaga," lisas Kilk. "Kui nüüd valitsus peaks nägema, et me midagi oma taristu osas teeme ebapiisavalt või võiks teha rohkem, siis me loomulikult saame seda arutada."

Ka Kilk märkis, et tehnilised lahendused taristu jälgimiseks on olemas, kuid tarvis läheks suuremat plaani koos lahendusega, kuidas häiretele reageeritakse. "Sest jälgimine iseenesest ei taga, et taristu on turvatud," sõnas Kilk.

Tema sõnul on enam-vähem teada, kui palju maksaksid sensorid ja süsteemid nende taga. "Aga sellega kaasnevad päris suured jooksvad kulud, mille kohta meil täna täpne info puudub," rääkis Kilk.

"Aga ma arvan, et see on arutelu osa, et kui suudetakse defineerida, mis on kulu ja mis on saadav kasu, siis saab tervikpildile otsa vaadata, et kas see on mõistlik." jätkas Kilk.

Ehkki tehnilised lahendused on olemas, siis nende kasutamise kohta meil eriti infot pole. "Me oleme rääkinud oma lähinaabritega ja vähemalt nad ei ole öelnud, et nad selliseid sensoreid kasutavad," märkis Kilk. "Võib-olla seda peetakse nii tundlikuks teemaks."

Kilk ütles, et ka taristu perioodilise ülevaatamise puhul on sarnane mure, mis sensoritega. Ehk on küsimus, mida hakatakse peale siis, kui midagi kahtlast tuvastatakse.

"Magnetmõõteseadmetega uuringulaeva rentimise kulu on ka päris suur, aga väga täpse pildi annab ikkagi konkreetse taristu kohal allveerobotiga töötamine, mis on päris-päris kulukas tegevus," lisas Kilk.

Rahvusvahelistes vetes sekkumisõigust ei ole

Siseminister Lauri Läänemets märkis, et Eesti ja Soome vahelisi ühendusi saab valvata mõlemalt poolt lahte. "Läbi radarite on näha, kas mingid laevad seal liiguvad või mitte. Ma tean, et Soome pool kasutab oluliselt rohkemaid meetodeid, mis puudutab ka veealust seiret," lisas Läänemets.

Läänemets ütles, et kui Venemaa soovib olulist veealust taristut ohustada, saab riik seda takistada. "See takistamine oleks lihtsalt selline, et kui laev selle taristu lähedale liigub, siis tavaliselt liigub sinna mõne teise riigi laev, kas Eesti või Soome laev. Siis fikseeritakse tegevus ja ei võimaldata seda teha," selgitas Läänemets.

Pevkuri kinnitusel monitoorib riik Vene laevu kogu aeg. "Kui on midagi täpsemalt vaja näha, siis me saadame patrulli. See võib olla nii lennuki, kopteri kui laevaga," rääkis Pevkur.

"Loomulikult me jälgime. Esimeses järjekorras territoriaalvetes, teises järjekorras majandusvetes. Ja rahvusvahelist vett me saame peamiselt ainult monitoorida. Seal meil sekkumisõigust ei ole," lisas Pevkur.