NATO kahtlustab, et Venemaa on paigutanud Euroopa kriitilisele allveetaristule lõhkekehasid. Kahtlus tuleneb teabest, mis pärineb ettevõtetelt, mis tegelevad nafta- ja gaasitaristu, torujuhtmete, elektriühenduste ja telekomikaablitega. NATO asepeasekretäri David Cattleri sõnul pole ohus mitte ainult Euroopas asuv kriitiline taristu, vaid potentsiaalselt võib Venemaa sihtida ka Põhja-Ameerikas asuvaid sihtmärke, vahendas Politico.

Veebruari keskel asutas NATO kaitseallianss kriitilise merealuse taristu koordineerimise üksuse, mida juhib Saksa erukindralleitnant Hans-Werner Wiermann, teatas The Times. Üksuse põhiülesanne on selgitada välja, millega Venemaa on tegelenud alates eelmise aasta sügise Streami gaasitorude sabotaažiintsidendi ilmsikstulekust. Üksus peaks NATO liidritele juulis esitama kriitilise taristu kohta luureraporti.

Üks NATO ametnik kinnitas The Timesile, et Venemaa huvi merealuse taristu vastu on loogiline, kuna maapealseid sihtmärke rünnates oleks tegu sõjaga. Samas kui venelased suudavad sabotaaži käigus kahjustada veealuseid torujuhtmeid või kaableid, siis saavad nad süüst kergemini hoiduda.

Kuigi Nord Streami gaasitorude plahvatuste põhjuste väljaselgitamise juurdlused on veel käigus, siis viitavad mitmed tõendid, et tegu oli Vene mereväe rünnakuga. Näiteks tuvastas hiljuti Põhjamaade avalik-õiguslike rahvusringhäälingute ühisjuurdlus, et Vene mereväe alused paiknesid Nord Streami intsidentide kohas enne plahvatusi.

Venemaa on nii sõjalaevade kui ka tsiviillaevadega kaardistanud Läänemerd ja Põhjamerd alates 1960. aastatest. Soome kaitseministeeriumis kaitsepoliitikat juhtiv brigaadikindral Sami Nurmi kinnitas The Timesile, et Venemaa võib olla mineerinud merealust taristut oma hübriidoperatsioonide raames, kus kombineeritakse sõjalisi ja mittesõjalisi operatsioone. "Kõik võib olla võimalik. Kuidas seda tuvastada? Ma arvan, et ainus võimalus on teha ulatuslik jälgimissüsteem, et teha selgeks, mis seal [vee all] toimub," lisas Nurmi.

Sami Nurmi ütles lisaks, et venelased leiavad alati uusi viise, kuidas teha halbu asju, kui nad peaks seda tahtma ning seetõttu on nende tegevusele raske reageerida.

NATO on alates Nord Streami gaasitorude plahvatustes kahekordistanud patrull-laevade arvu, mis peaks tuvastama merel olevad ohud. Samuti osalevad 11 riiki allveelaevade vastu suunatud õppusel "Dynamic Mongoose" (dünaamiline mangust eesti keeles). Selle õppuse oluliseks osaks on vastase meremiinide tuvastamine ja hävitamine, mille tarbeks arendatakse välja ka uusi allveedroone ja süsteeme kriitilise taristu kaitseks.

The Times tõi esile, et kuna NATO kaitseallianss ei suuda tõenäoliselt kunagi tagada, et oleks piisavalt palju laevu kogu NATO akvatooriumi katmiseks, siis on vaja uusi luurestruktuure, droone ja sensoreid, mis peaks tuvastama kahtlase tegevuse ja seeläbi seda ka heidutama.

NATO asepeasekretär David Cattler sõnas eraldiseisvalt, et venelased on praegu merel märksa aktiivsemad kui viimastel aastatel ning Atlandi ookeanil on rohkem Vene patrulle. Samuti võtavad venelased tema sõnul Läänemerel ja Põhjamerel rohkem riske.

Eesti vetes pole kummalist tegevust täheldatud

Eesti vetes oleva taristu juures pole kummalist tegevust täheldatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin on võimalik loomulikult, kui vajadus on, panna oluliselt rohkem selle taristu valvesse. Näiteks saab paigutada mingisuguseid andureid kas torude või kaablite peale, mis fikseerivad ära tegevuse selle ümbruses. Seda vajadust hetkel me pole tuvastanud," ütles siseminister Lauri Läänemets.

"Praegu me saame olla kindlad, et seal midagi eriskummalist ei ole. Aga me oleme ka koalitsioonis kokku leppinud selle, et me peame nüüd edasise tegevuse ka selgeks saama. Minu arusaamine on see, et see peab olema eelkõige kaablite ja torude vastutajate või siis valdajate küsimus. Ehk kui Elering vastutab näiteks nende kaablite eest, siis ka tema peab vastutama selle eest, et seal oleks püsiv kontroll peal. Kui on midagi kahtlast, loomulikult reageerib merevägi või keegi, kes on selleks pädev," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur.