Oluline 6. mail kell 22.25:

- Hersoni oblastis hukkus kuus Ukraina demineerijat, teatas Ukraina päästeteenistus;

- Vene vägede väitel tulistasid nad Krimmi kohal alla Ukraina raketi;

- Ukraina armee süüdistab Venemaad Bahmuti ründamises fosforpommidega;

- vangi langenud 45 Azovstali tehase kaitsjat naasid Ukrainasse;

- Ukraina armee teatel ei ole Vene väed Bahmutis siiani läbimurret saavutanud;

- Ukraina relvajõud: Prigožini väide laskemoona puudusest Bahmutis on bluff;

- Zalužnõi teavitas Milleyt ettevalmistustest vastupealetungiks;

- Viimase ööpäeva jooksul Donetski oblastis toimunud Venemaa rünnakutes hukkus viis inimest;

- 9. mai paraad on mitmel pool Venemaal tühistatud, kuid Moskvas see ilmselt toimub, kuid väiksemas mahus, ütles Briti kaitseministeerium;

- Hersonis on 56-tunnine liikumiskeeld;

- Ukraina peaprokuröri sõnul on seni kindlaks tehtud vähemalt 478 lapse hukkumine Ukrainas alates 2022. aasta veebruarist.

Päästeteenistus: Hersoni oblastis hukkus kuus Ukraina demineerijat

Hersoni oblastis sai Vene vägede tule all surma kuus Ukraina lõhkeaineeksperti, teatas Ukraina päästeteenistus laupäeval.

Eksperdid olid tegemas demineerimistöid.

Päästjate sõnul said kaks demineerijat vigastada, samuti üks meditsiiniõde.

Vene vägede väitel tulistasid nad Krimmi kohal alla Ukraina raketi

Venemaa teatas, et tema väed tulistasid Krimmi poolsaare kohal alla Ukraina raketi.

"Õhukaitsejõud tulistasid Krimmi vabariigi kohal alla ballistilise raketi. Rakett lasti välja Ukraina Grim-2 süsteemiga. Kahjusid või ohvreid ei olnud," teatas Moskva ametisse pandud Krimmi kuberner Sergei Aksjonov sotsiaalmeedias. Tema nõunik Oleg Krjutškov ütles hiljem, et alla lasti kaks sellist raketti.

Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal.

Ukraina armee süüdistab Venemaad Bahmutis fosforpommide kasutamises

Ukraina kaitsejõud süüdistavad Venemaad Bahmuti ründamises fosforpommidega, vahendas BBC.

Ukraina sõjavägi jagas sotsiaalmeedias droonipilti, mis väidetavalt näitab leekides Bahmutit. "Mitte piisavalt suurtükke, kuid enam kui küllalt fosforit. Venelased pommitavad Bahmuti okupeerimata alasid süütemoonaga," kirjutas armee postituse juures.

BBC märkis, et fosforirelvad ei ole keelatud, kuid nende kasutamist tsiviilaladel peetakse sõjakuriteoks. "Need tekitavad kiiresti levivaid tulekahjusid, mida on väga keeruline kustutada. Venemaad on nende kasutamises varem süüdistatud," kirjutas BBC.

Not enough shells, but more than enough phosphorus.
Ruscists are shelling unoccupied areas of Bakhmut with incendiary ammunition.
They will burn in Hell.

@SOF_UKR pic.twitter.com/7oqNTumJ34

— Defense of Ukraine (@DefenceU) May 5, 2023

45 Azovstali tehase kaitsjat naasid Ukrainasse

45 sõjavangi naasid Ukrainasse, ütles Ukraina presidendi büroo juht Andri Jermak laupäeval.

"Head uudised. Me toome koju 45 meie inimest. 42 meest ja kolm naist, kes kaitsesid Azovstali," ütles Jermak, viidates Azovstali terasetehasele Mariupolis, kus kestis nädalaid vastasseis pärast Vene vägede täiemahulist sissetungi.

Jermak ei selgitanud, kuidas Ukraina nende vangide vabastamise tagas, kuid Venemaa ja Ukraina on sõja vältel korduvalt vange vahetanud.

Ukraina armee: Vene väed pole Bahmutis veel läbi murdnud

Bahmuti linnas jätkuvad laupäeval tugevad lahingud, ütles Ukraina relvajõudude ida ringkonna esindaja Serhi Tšerevatõi.

"Osa linnast on meie kontrolli all. Seal ei ole midagi muutunud, positsioonisõda jätkub. Vaenlane ei ole saavutanud mingit olulist läbimurret," ütles ta CNN-ile.

Tšerevatõi nimetas blufiks Wagneri palgaarmee juhi Jevgeni Prigožini sõnumit, et tema jõududel on Bahmutis suur laskemoonapuudus. Tšerevatõi sõnul on Vene jõud tulistanud viimase ööpäeva jooksul rindejoontel välja tuhandeid mürske.

"Nüüd nad tulistavad välja enam kui 20 000 mürsku päevas. Sellepärast on (Prigožini märkus laskemoonapuutuse kohta) täielik bluff," sõnas Tšerevatõi.

Prigožin avaldas reedel videod, milles kritiseeris teravalt Vene juhtkonda ning ütles, et viib oma väed Bahmutist 10. mail välja. Prigožini sõnul on tema võitlejatel Bahmutis vajalikust vaid 30 protsenti varustusest.

Zalužnõi arutas USA kindraliga vastupealetungi

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütles, et rääkis 6. mail telefonitsi USA staabiülemate ühendkomitee esimehe Mark Milleyga olukorrast rindejoonel ja tulevasest vastupealetungist.

Zalužnõi sõnul teavitas ta Milleyt Ukraina ettevalmistustest tulevasteks sammudeks okupeeritud territooriumite vabastamisel Venemaa käest.

Milley ütles sel nädalal, et Ukrainal on võimekus rünnakuoperatsioonide läbiviimiseks, kuid ilmselt ei suuda ei Ukraina ega Venemaa tänavu oma poliitilisi eesmärke saavutada.

Briti kaitseministeerium: Moskva tähistab 9. maid varasemast väiksemas mahus

Traditsiooniline 9. mai võidupüha paraad on mitmel pool Venemaal tühistatud, kuid Moskvas seda ilmselt tähistatakse, aga senisest väiksemas mahus, ütles Briti kaitseministeerium laupäeval.

Julgeolekuohu tõttu on kuus Venemaa oblastit, Venemaa okupeeritud Krimm ja 21 linna tühistanud paraadid, mida nad tavaliselt korraldavad Nõukogude Liidu võidu tähistamiseks Natsi-Saksamaa üle 1945. aastal, teatas Briti ministeerium.

Ministeerium lisas, et Vene võimude otsust võisid mõjutada võimalike protestide puhkemine ja rahulolematuse näitamne Ukrainas käiva sõja tõttu.

Ukraina kasutas esimest korda Parioti süsteemi Kinžali mahavõtmiseks

Ukraina teatas, et kasutas esimest korda USA-s toodetud Patrioti õhutõrjesüsteemi, et peatada Venemaa ülehelikiirusega liikuv rakett, vahendas CNN laupäeval.

Ukraina õhujõudude ülem Mõkola Oleštšuk kirjutas laupäeval Telegramis: "Jah, me oleme kinni püüdnud Kinžali," lisadess sõna "Patriot" ja Ukraina lipu emotikoni.

Kh-47 Kinžal on ülehelikiirusega ballistiline rakett.

Ukraina on oma õhutõrje tugevdamiseks saanud vähemalt kaks Patrioti süsteemi, ühe USA-lt ja ühe Saksamaalt, mis pole varem suutnud kinni püüda moodsamaid Vene rakette, nagu Kinžal.

Oleštšuk ütles, et rakett peatati neljapäevaöise rünnaku ajal Kiievi piirkonna kohal taevas.

Tema sõnul oli rakett Kinžal välja lastud MiG-31K lennukilt Venemaa territooriumilt.

Õhujõudude väejuhatuse pressiesindaja Juri Ihnat ütles laupäeval Ukraina televisioonile: "Jah, meil on ballistikavastased relvad. Keegi ei teadnud, kas Patriot suudab ballistiliste rakettide vastu tegutseda. Ta saab."

"Hea, et meil selline relv on. Kahjuks on neid vähe," lisas Ihnat.

Vene natsionalistist kirjanik haavatud

Vene natsionalistlik kirjanik Zakhar Prilepin sai laupäeval Nižni Novgorodi piirkonnas autopommiplahvatuses haavata, teatas Vene riiklik uudisteagentuur TASS. Venemaa süüdistas rünnakus kohe Ukrainat ja Läänt.

TASS tsiteeris päästeteenistuse allikat, kes ütles, et kirjaniku auto lasti õhku. "Ta jäi ellu, kuid sai haavata ja on teadvusel," ütles allikas.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kirjutas Telegramis: "Tõsiasi on tõeks saanud: Washington ja NATO toetasid veel ühte rahvusvahelist terrorirakukest – Kiievi režiimi."

Ta ütles, et see on "USA ja Suurbritannia otsene vastutus", kuid ei esitanud ühtegi tõendit süüdistuse toetuseks. "Me palvetame Zakhari eest," lisas ta.

Hersonis on nädalavahetusel liikumiskeeld

Mõned elanikud lahkusid Lõuna-Ukraina linnast Hersonist reedel autode ja bussidega, samas kui teised varusid toidukaupu, et pidada vastu reede õhtul alanud 56-tunnine liikumiskeeld linnas.

Reuters teatas, et esmaspäeva hommikuni kestva liikumiskeelu väljakuulutamine ajendas Hersoni elanikke spekuleerima, et linna kavatsetakse kasutada Ukraina kauaoodatud vasturünnaku stardipunktina.

Donetskis hukkus ööpäevaga viis inimest

Viimase ööpäeva jooksul Donetski oblastis toimunud Venemaa rünnakutes hukkus viis ja sai haavata kolm inimest, teatas kohalik kuberner Pavlo Kõrõlenko lauäeval.

Kolm tsiviilisikut hukkus Avdiivkas, üks Predtešines ja üks Kostiantiniivkas.

Reedel tabasid Vene väed Donetski oblastis Avdiivkas kortermaja, milles hukkus naine.

"Kortermaja teisel korrusel elas kolmeliikmeline pere. Pärast tabamust lendas naine korteriaknast välja ja suri, tema abikaasa ja ema aga mattusid rusude alla," ütles linna sõjaväe juht Vitalii Barabash väljaandele Suspilne.

Kõrõlenko andmetel on Donetski oblastis alates täiemahulise sissetungi algusest saanud surma vähemalt 1497 ja vigastada 3477 inimest. Ta lisas, et need arvud ei sisalda hukkunuid Venemaa poolt okupeeritud Mariupolis ja Volnovahhas.

Ukraina idaosas Donetski oblastis toimuvad Venemaa ja Ukraina vägede vahelised kõige ägedamad lahingud, kuna Venemaa püüab kogu piirkonda okupeerida.

Asekaitseminister: Venemaa tahab vallutada Bahmuti 9. maiks

Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar ütles reedel, et Venemaa püüab kõigest jõust haarata Donetski oblastis asuvat Bahmuti 9. maiks, päevaks, mil Venemaa tähistab võitu Natsi-Saksamaa üle.

Aastate jooksul on Venemaa propaganda kasutanud riigipüha laialdaselt sõjalise jõu näitamiseks.

Maliar lisas, et Venemaa Wagneri grupi palgasõdurid paigutatakse ümber teistelt positsioonidelt ja asendatakse õhudessantüksustega, et vallutada Bahmut pärast peaaegu aasta kestnud intensiivset võitlust piirkonnas.

Reedel teatas Wagner Grupi asutaja Jevgeni Prigožin, et palgasõdurid taganevad Bahmuti linnast 10. mail 70-protsendilise laskemoona puuduse tõttu.

Bakhmut today pic.twitter.com/XE6CLhpuLC

— Illia Ponomarenko (@IAPonomarenko) May 5, 2023

Ukraina: sõjas on hukkunud vähemalt 478 last

Ukraina peaprokuratuur on registreerinud üle 84 500 Venemaa sõjakuriteo ja agressioonikuriteo Ukrainas, vahendas Kyiv Independent.

Venemaa väed on pärast Venemaa kõikehõlmava sõja algust Ukrainas toime pannud 84 764 sõjakuritegu ja agressioonikuritegu, teatas Ukraina peaprokuratuur.

Peaprokuratuur teatas, et 650 kahtlustatavat, kes väidetavalt nendes kuritegude eest vastutavad, on Vene sõdurid ja riigi poliitiline juhtkond.

Ukraina õiguskaitseorganid teatasid, et Venemaa sõjas Ukraina vastu on alates 24. veebruarist 2022 hukkunud vähemalt 478 last ja saanud vigastada vähemalt 963 last.

Venemaa sõjas hukkunute ja vigastatute tegelik arv on eeldatavasti suurem, kuna praegune arv ei hõlma inimohvreid Venemaa okupeeritud aladel või seal, kus vaenutegevus jätkub.

Ukraina presidendi kantselei asejuht Ihor Zhovkva ütles varem päeval, et Venemaa agressioonikuritegude eritribunali tuumikrühmaga on juba liitunud 36 riiki.