Narvas hakati 9. maid Venemaa eeskujul suurejooneliselt võidupühana tähistama paarkümmend aastat tagasi. Linnapilti tekkisid rahvakogunemised, punalippude ja Georgi lintidega ehitud rongkäigud. Venemaa sissetungiga Ukrainasse punasümbolid keelati. Mullu suvel kadusid ka ausambad, kuhu võidu mälestajad lilli kuhjasid.

Tänavu on lubatud on vaid lilled, kuid sedagi vaikselt ja viisakalt.

"9. mai tähistamine on Vene föderatsiooni kui agressorriigi poolt viidud sellise propaganda tasemeni, et seda ei saa võtta enam mälestuspäevana, vaid see on Vene armee ülistamine, Vene riigi narratiivide propageerimine. Möödunud aastad on näidanud, et väga vähe on selliseid üritusi, mis on ikkagi päriselt mälestusüritused, vaid selle egiidi all viiakse läbi sisuliselt propagandistlikke üritusi," rääkis Narva politseijaoskonna juht Indrek Püvi.

Politseile on kindlasti katsumuseks endine tanki asukoht, mis on muutunud tankikummardajate pühapaigaks ja kus rahulik mälestamine võib koosolekuks muutuda. Ja üllatuslikult Narva jõe kaldapealne.

Teisel pool jõge, Eesti piirist vaid mõnesaja meetri kaugusel, käib vilgas ehitustöö, püstitatakse suurt lava, paigaldatakse ekraane. Mis seal täpselt 9. mail toimuma hakkab, pole teada. Räägitakse suurest võidupüha kontserdist. Koha valik on selge, võimalikult piiri lähedale, et Narva elanikud, kõigi keeldude kiuste saaks suurele peole kaasa elada. 

"See, mis on kõigile nähtav, see on nähtav. Politsei kindlasti hoiab silma peal ja oleme valmis ka õiguskorra tagamiseks. Mina isiklikult loodan küll väga Narva inimeste mõistlikule käitumisele. Politsei ei ole hetkel kehtestanud viibimiskeelde, me teeme seda, kui selleks vajadus peaks tekkima," ütles Püvi.

Inimesed, kes on aastatega harjunud võidupüha tähistama, on valiku ees. Keelud on karmid, kuid tähistamata jätta ka ei saa.

"Teen nii, nagu alati. Lähen sinna, kus varem mälestusmärgid seisid, panen lilled ja kõik. Mälu on peas. See, et mälestusmärgid ära korjati, ei muuda midagi," ütles Narva elanik Igor.

"Viisime alati mälestusmärgile lilli. Oleme endisest Dnepropetrovski linnast, praegu on see Dnipro. Siin aga ei tea, kuidas olla. Lihtsalt mälestame oma vanemaid ja kõik. Minu isa ja tema isa sõdisid," lausus Ukraina sõjapõgenik Valentina.

"Kui me näiteks koguneme sõpradega šašlõkki sööma, siis võime seal tähistada nii, nagu me tahame. See pole avalik üritus või sümbolite demonstreerimine. Saan seda teha metsas, suvilas, kus iganes. See päev on meie jaoks võidupüha, mitte mälestamise või Euroopa päev. Kes tahab Euroopa päeva tähistada, tähistage, ma pole vastu," ütles Surematu Polgu marsi korraldaja Oleg Kultajev.

9. maid võidupühana võib keelata tänavapildis, kuid inimeste meelsust see ei muuda. Haridustegelased eelistaksid lauskeelule alternatiivi.

"Meie koolis ei tähistata 9. maid kui võidupüha. Meie jaoks on see Euroopa päev. Me ei kipu kellelegi ka koju ja ütlema, et sina ei tohi meenutada oma vanemaid või esivanemaid või seda ajaloosündmust. Eesti ajaloolased või ühiskonnategelased võiksid konverentse korraldada ja sel teemal tegelikult meie inimestele silmi avada. Sellises formaadis tähistamine oleks minu arust väga mõistlik ja lähtuks just sellest ideest, mida Euroopa Liit täna toetab, et oleks mitmeperspektiivne ajalookäsitlus, kus me peame aru saama ühe või teise inimese väärtustest või miks inimene nii teeb. See on võib-olla see, mis seoks ka meie ühiskonda, et me ei keela, me õpetaksime mõtlema, analüüsima," rääkis Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit.

Eelmisel aastal registreeriti üle Eesti ligi paarsada 9. mai tähistamisega seotud korrarikkumist, neist kolmandik Ida-Virumaal.