Endise USA presidendi Donald Trumpi ebamäärane positsioon Ukraina vastu toimuva sõja osas annab valijatele USA-s 2024. aasta presidendivalimistel väga selgelt erinevad valikud, kirjutas The Wall Street Journal. Trump on tõenäoliselt vabariiklaste presidendikandidaat ehk Trump ja Joe Biden on 2024. aastal samamoodi vastamisi nagu 2020. aasta presidendivalimistel. Biden teatas aprillis, et kandideerib samuti uuesti USA presidendiks.

Donald Trump ei ole soostunud Ukrainat avalikult toetama ning sõja võimaliku lõpu osas ütles Trump hiljuti vaid "Ma soovin, et nad ei sureks enam". Samuti ütles endine president, et ta ei mõtle selle sõja kontekstis võidu ega kaotuse võtmes.

Donald Trumpi positsioon õõnestab laiemat USA sisepoliitilist konsensust, mille raames põhivoolu vabariiklased on üsna selgelt ja avalikult Ukrainat toetanud ja toetamas. Mõned vabariiklased on isegi Joe Bideni administratsiooni kritiseerinud, kuna USA valitsus võiks nende hinnangul anda Ukrainale veelgi enam kõrgtehnoloogilisemat ja surmavamat relvastust.

Donald Trump ütles kolmapäeval CNN-i korraldatud üritusel, et tema prioriteediks oleks Vene-Ukraina sõja kiire lõpetamine, kuid ta ei tahtnud öelda, kas ta soovib näha Ukraina võitu. Samas tahtis Trump, et Euroopa riigid panustaks enam Kiievi toetuseks. Endine president lisas, et Vene president Vladimir Putin tegi Ukrainale kallale tungides vea ning Trump uskus, et ta suudaks probleemi 24 tunni jooksul lahendada.

The Wall Street Journal meenutas, et kui Donald Trump oli veel USA president, siis ei ühtinud tema retoorika alati tema otsustega. Näiteks ähvardas ta lahkuda NATO kaitsealliansist, kui Euroopa riigid ei suurenda oma kaitsekulutusi. Samas on Trumpi kommentaarid Ukraina kohta muutnud mitmed Euroopa riikide ametiisikud murelikuks, kuna ei olda kindlad, kas Washington toetab ka edaspidi Kiievit.

Enim sõjalist abi Ukrainale alates 2022. aasta invasioonist on andnud Ameerika Ühendriigid ning Euroopa kaitsetööstus ning riikide relvajõud pole suutnud Ukrainat samas mahus sõjaliselt toetada. Ukraina president Volodõmõr Zelenski samas pisendas kolmapäeval võimalikke erimeelsusi vabariiklaste ja demokraatide vahel seoses Vene-Ukraina sõjaga.

Siiski näitavad mitmed küsitlusuuringud, et kuigi mitmed kõrgel positsioonil olevad vabariiklased toetavad Bideni administratsiooni relvaabi Ukrainale, on vabariiklaste valijate seas toetus sellele langenud. Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ütles neljapäeval, et kuigi ta pole Donald Trumpi fänn, siis olevat tal õigus, et eurooplased peaksid panustama Ukraina abistamiseks rohkem.

Praegu on USA Kongressis Ukraina abistamise vastu väike, kuid häälekas seltskond vabariiklasi. Eelmisel kuul saatsid Ukraina abistamise suhtes kriitilised vabariiklased Bideni administratsioonile ühiskirja, milles kurtsid Ukraina piiramatu abistamise üle. Sellele kirjutas alla 19 vabariiklast, sh kolm senaatorit. Donald Trumpi suurim konkurent vabariiklaste erakonnas, Florida kuberner Ron DeSantis, ütles märtsikuus samuti, et lõputu Ukraina abistamine ei ole USA huvides. DeSantise avaldust kritiseerisid hiljem mitmed tähtsad vabariiklased.