"Täna leppisime vastavalt oma aruteludele kokku, et kiirendame neid projekte kohe, kui tehnilised uuringud on valmis. Seda tehes püüame kiirendamiseks leida ka ühise ajakava," ütles peaminister Kaja Kallas pärast kohtumist Leedu peaministri Ingrida Šimonyte ja Läti valitsusjuhi Krišjanis Karinšiga. Tema sõnul jätkavad energeetika eest vastutavad ministrid tööd üksikasjade kallal ning samuti tehakse tihedat koostööd ka Euroopa Komisjoni ja Poolaga.

"Protsessi kiirendades peame paratamatult arvestama ka sellega, et tehnilised riskid oleksid võimalikult minimaalsed ning elektritarbijatele ei tekiks liigset lisakoormust. Eestis edenevad kõrgepingeliinide rekonstrueerimine ja sünkroonkompensaatorite ehitus plaanipäraselt ning valmisolek võrkude lahti ühendamiseks tekib järk-järgult. Iga päevaga oleme paremini valmis kui eile ning kui valmivast analüüsist selgub, et meil on võimalik mõnda etappi kiirendada ilma liigseid riske võtmata, siis tuleb seda teha," lausus teema kohta kliimaminister Kristen Michal valitsuse saadetud pressiteate vahendusel.

Läti peaminister Karinš kinnitas pressikonverentsil, et see on oluline prioriteet ka Läti jaoks. "Arutasime seda teemat täna ja leppisime kokku, et liigume edasi nii kiiresti kui võimalik, mis puudutab tehnilist tasandit. Kuid samas peaks poliitiline tahe ja kindlus olema samuti meie kõigi jaoks selgelt arusaadav. Leedu elektrivõrgu eraldumiskatse edukus näitab, et eesmärk on meile lähemal kui me oleksime varem osanud arvata," ütles Karinš.

Leedu valitsusjuht tõdes, et kolme Balti riigi elektrivõrgu ümberühendamine on samaaegselt nii tehniline kui ka poliitiline projekt, kuna praegused elektriühendused on Venemaaga, mis aga ei pruugi olla usaldusväärsed. Ta viitas ka Venemaa tegevusele Ukrainas, kus Vene väed on rünnanud elektritaristut. Šimonyte sõnul võib Venemaa ka Balti riikide mõjutamiseks kasutada elektrisüsteeme.

"Nagu kolleegid mainisid, on eesmärk – (Vene elektrisüsteemist lahkuda – toim.) niipea kui võimalik. Aga nagu alati, kui meil tegemist nii keerulise süsteemiga kui elektrisüsteem, siis olulised aspektid peituvad detailides ja me ei saa elimineerida kõiki riske," rääkis Leedu peaminister. Aga sama moodi võttis Leedu riski, kui tegi aprillis elektrivõrgu eraldumiskatse, lisas Šimonyte.

"Poliitiline eesmärk on meil väga selge, sest keegi ei taha selle konkreetse võrguga olla seotud kauem kui tehniliselt vaja," rõhutas Leedu valitsusjuht.

Peaminister Kallas kinnitas pressikonverentsil, et Balti riikide vahel ei ole sünkroniseerimise ette poole toomises vastuolu. Leedu on teatanud, et sooviks elektrivõrgu ümberühendamise teha juba 2024. aastal

"Meil on kokkulepe olemas, tegemist on Balti riikide projektiga. Me tahame kiirendada seda protsessi ja me teeme kõik, mis võimalik selleks, et meil oleksid tehnilised tingimused valmis selleks, et me saaksime seda projekti kiirendada. Seetõttu ootame ka uuringute tulemusi. See ei ole poliitiline küsimus, vaid tehniline küsimus. Nii et me tahame jälgida seda, kas see on teostatav, kas seda on võimalik saavutada. Ja pärast seda, kui uuringud on teostatud, saame kokku leppida juba konkreetse ajagraafiku osas. Ja ma usun, et me olem siin ühel meelel," rääkis Kallas.

Lootus on tuua ümberühendamine aasta varasemaks

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles reedel ERR-ile, et varasem Venemaast desünkroniseerimine ja ühendumine Mandri-Euroopa võrku oleneb suutlikkusest tehnilisi ettevalmistusi kiirendada. Kuna ehitaja on lubanud ühe Eesti-Läti elektriliini varem valmis ehitada, on lootus ümberühendamine ära teha umbes aasta varem

"Eesti poolt vaadates on olnud kõige olulisem tehniline risk see, kas me saame need liinid, mis ühendavad meid üle Läti ja Leedu meie tulevase sünkroonalaga, valmis. Me oleme kaks liini kolmest sel kevadel valmis saamas. Ja küsimus on olnud kolmandas liinis. Meil õnnestus töövõtjaga läbi rääkida, et saame kolmanda liini ehituse tuua esialgselt planeeritud 2025. aasta oktoobri valmimistähtajalt 2024. aasta detsembrisse ja see kindlasti avab Eesti jaoks võimaluse, et me saame tarbijale vastuvõetavate riskide juures ka potentsiaalselt rääkida varasemast sünkroniseerimisest kui 2025. aasta lõpp," rääkis Veskimägi ERR-ile.

Tema sõnul läheb kiirem ehitamine maksma täiendavalt kümme miljonit eurot, kuid see raha tuleb ettevõtte investeeringutest ning otse tarbijatelt seda ei võeta.

"Elering on lubanud algusest peale et circa 350 miljonit investeeringuid, mida me teeme sünkroniseerimise projekti raames, see tarbijale täiendavat võrgutasu tõusu kaasa ei too, nii ka seesama kümme miljonit täiendavat võrgutasu tõusu tarbijale kaasa ei too. Me teeme selle sünkroniseerimise projekti investeeringute poole ära, ilma tarbijatele täiendavat kulutusi kaasa toomata," rääkis ta.

Kliimaminister Kristen Michal ütles ERR-ile, et varasem desünkroniseerimine oleneb ka praegu pooleli olevatest riskianalüüsidest ja uuringutest ning need peaks valmima juunis-juulis, misjärel saab teha uusi otsuseid.

Lisaks rõhutas ta ka Balti riikide ühtsust desünkroniseerimise otsustamisel:"Kõige olulisem kogu ja Venemaast desünkroniseerimise ja Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise juures on see, et Balti riigid on selles koos. Kui vaadata kogu seda energiaturgu nii kaubanduse kui ka julgeoleku poole pealt, siis on Balti riigid ajaloolised liitlased Venemaa mõjutustegevuse mõttes. Nii et kui me tegutseme siin desünkroniseerimisega, siis me kindlasti tegutseme koos ja seda näitab ka see tänane partnerlus, kus hommikul olid Tallinnas kolme Balti riigi peaministrid ja siin on kolmed kolme Balti riigi energeetika eest vastutavad ministrid."