"Eilsel kohtumisel seni kokku lepitud kuupäeva varasemaks toomise kokkulepet ei tehtud ning lepiti kokku, et töötatakse edasi võimaliku varasemaks toomise kokkuleppe detailidega, mida oleks võimalik järgmisena arutada poliitilisel tasandil juulikuu lõpus," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar reedel ERR-ile.

Tatar selgitas, et Brüsselis toimunud Balti riikide, Poola ja Euroopa Komisjoni kõrgemate ametnike kohtumise eesmärk oli saada ülevaade sünkroniseerimise jaoks vajalike projektide hetkeseisust ning arutada maikuus Tallinnas Baltimaade peaministrite kohtumisel eesmärgiks seatud sünkroniseerimise tähtaja varasemaks toomise võimalusi. Seniste kavade kohaselt peaks sünkroniseerimine toimuma 2025. aasta lõpus, kuid Leedu parlament võttis juunis vastu otsuse, milles leitakse, et selle võiks ära teha juba 2024. aasta esimeses pooles.

Asekantsler lisas, et kohtumisel kinnitas Leedu, et neil puudub kavatsus oma elektrisüsteemi iseseisvalt eraldamiseks Balti riike ning Venemaa ja Valgevene elektrivõrke ühendavast süsteemist BRELL ning sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga saab juhtuda vaid üheskoos teiste Baltimaadega.

Varasema ümberlülitamise võimaluste väljaselgitamiseks on Baltimaade elektrisüsteemihaldurid läbi viinud terve rea uuringuid, mille sisust ning järeldustest anti kohtumisel ülevaade, märkis Tatar.

Asekantsler ütles oma kirjalikus kommentaaris, et Euroopa Komisjoni, Läti ja Eesti ekspertide hinnangul on võimalik plaanilise sünkroniseerimise tähtaega tuua seni kokkulepitust varasemaks ligikaudu aasta võrra. Peamine põhjus, mis teeb sünkroniseerimise varasemaks toomise võimalikuks, on Eesti ja Läti kolmanda elektriühenduse rekonstrueerimise valmimistähtaja varasemaks toomine.

Kui varasem sünkroniseerimise tähtaeg oli 2025. aasta lõpp, siis nii Euroopa Komisjoni, Läti kui ka Eesti ekspertide hinnangul on võimalik plaaniline sünkroniseerimine tuua 2025. aasta algusesse, kuid sellekohast ametlikku kokkulepet seni ei ole.