Eesti SKP eeldatavasti langeb sel aastal 0,4 protsenti. Eratarbimine on madal, samas investeeringud peaks pöörduma kergelt kasvule. Eesti eksport jääb vaoshoituks peamiste kaubanduspartnerite kesise majanduskasvu tõttu, märgib Euroopa Komisjon.

2024. aastal peaks Eesti majanduskasv ulatuma 3,1 protsendini tänu sissetulekute kasvule, mida omakorda soosib langev inflatsioon ja kiirem palgakasv.

Lisaks Eestile prognoosib komisjon majanduse kahanemist veel vaid Rootsile (-0,5 protsenti). Enim kasvab prognoosi järgi Iirimaa SKP (+5,5 protsenti)

Tänavu jääb inflatsioon Eestis siiski veel suureks, märkis Euroopa Komisjon. See hakkab raugema järk-järgult, jäädes 2023. aastal keskmiselt veel 9,2 protsendi juurde. 2024. aastal peaks inflatsioon taanduma 2,8 protsendini.

Euroopa Liidu majandus kasvas tänavu esimeses kvartalis mõõdukalt ning oodatust parem aasta algus suurendab euroliidu majanduse kasvuväljavaadet 2023. aastal ühe protsendini. Talvises vaheprognoosis pakuti tänavuseks kasvuks 0,8 protsenti. Järgmise aasta kasvuks prognoosib komisjon euroliidus 1,7 protsenti.

Euroala väljavaateid korrigeeriti sarnases suurusjärgus: SKP kasv on nüüd eeldatavasti 1,1 protsenti 2023. aastal ja 1,6 protsenti 2024. aastal.

Eurostati kiirhinnangu järgi kasvas euroliidu SKP tänavu esimeses kvartalis 0,3 protsenti ja euroalal 0,1 protsenti.

EK: laenutingimused peaksid veelgi karmistuma

Püsiva hinnasurve tõttu on inflatsiooni korrigeeritud talvega võrreldes samuti kõrgemaks, euroalal 5,8 protsenti 2023. aastal ja 2,8 protsenti 2024. aastal, märkis Euroopa Komisjon.

Euroala inflatsiooniks prognoosib komisjon tänavu 5,8 ja järgmisel aastal 2,8 protsenti.

Komisjon lisas, et kuna inflatsioon on endiselt kõrge, peaksid laenutingimused veelgi karmistuma. "Kuigi Euroopa Keskpank ja teised Euroopa Liidu keskpangad peaksid jõudma intressimäärade tõusutsükli lõppu, raskendab finantssektori hiljutine ebastabiilsus tõenäoliselt laenu saamist ja suurendab sellega seotud kulusid, mis omakorda aeglustab investeeringute kasvu ja mõjutab eelkõige eluasemeinvesteeringuid," märgiti prognoosis.

Komisjon märkis, et alusinflatsioon (koguinflatsioon, välja arvatud energia ja töötlemata toiduained) on osutunud siiski püsivamaks. Märtsis jõudis see ajalooliselt kõrgele tasemele - 7,6 protsenti, kuid prognoosiperioodi jooksul peaks see järk-järgult vähenema, kuna kasumimarginaalid neelavad palgasurve ja laenutingimused karmistuvad.

Aprillis avaldati tarbijahindade kiirindeksi hinnang euroala kohta, mis näitas alusinflatsiooni mõningast aeglustumist. See kinnitab varem prognoositut, et inflatsioon võis saavutada haripunkti esimeses kvartalis. Euroala alusinflatsioon on prognoosi järgi 2023. aastal keskmiselt 6,1 protsenti ning langeb 2024. aastal 3,2 protsendile, jäädes mõlemal prognoosiaastal koguinflatsioonist kõrgemaks.

Töötuse määr on aga Euroopa Liidus rekordiliselt madal – 2023. aasta märtsis kuus protsenti – ning tööturul osalemise ja tööhõive määr on erakordselt kõrge.

EK: valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks vähenema 2024. aastal

Euroopa Liidu valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenes mullu 2022. aastal 3,4 protsendini SKP-st. 2023. aastal ja eriti 2024. aastal peaksid langevad energiahinnad võimaldama valitsustel järk-järgult kaotada energiatoetusmeetmed, mis soodustavad eelarvepuudujäägi edasist vähendamist vastavalt 3,1 protsendini ja 2,4 protsendini SKP-st, märkis komisjon

Eesti valitsussektori puudujääk suureneb sel aastal 3,1 protsendini SKP-st ja väheneb taas järgmisel aastal, prognoosib komisjon. Riigivõlg peaks prognoosi kohaselt järgmiseks aastaks kasvama 21,3 protsendini.

Euroopa Liidu üldine valitsemissektori võla suhe SKP-sse peaks prognooside järgi langema 2024. aastal alla 83 protsendi, mis on siiski kõrgem kui pandeemiaeelne tase.