Hänni olukorrast Toompeal: sillal on kaks pukslevat sikku, kes võivad mõlemad alla kukkuda
Põhiseaduse assamblee liikme Liia Hänni sõnul ei pea ta õigeks, et massilise obstruktsiooni tõttu ei saa parlament tööle asuda ning tema hinnangul kasutas riigikogu juhataja esmaspäeval obstruktsiooni jõuga lõpetades ära neid õigusi, mida kodukord talle andis. Samas kritiseeris Hänni ka koalitsiooni, kes huvigruppe kaasamata ja mõjuanalüüse tegemata kiirustades ja oma võimupositsiooni kasutades suured muudatused üritas läbi suruda.
"Maailma ajaloost on teada, kus obstruktsiooniga ongi parlament seisma pandud - see oli Saksamaal Weimari vabariigi ajal. Olukord on muretsemist väärt ja me ei peaks suhtuma sellesse nii, et see ongi nende töö seal Toompeal omavahel jõudu katsuda. See näitab, et meil on esindusdemokraatias mingid olulised hädad," rääkis Hänni "Vikerhommikus".
Ta ütles, et praeguses olukorras on oma süü nii opositsioonil kui ka koalitsioonil.
"Konkreetselt võiks vaadata riigikogu kui institutsiooni poole. Praegune kliima Toompeal ei lase näha enam Eesti ees seisvaid suuri probleeme, vaid keskendub võimuvõitlusele. Võimuvõitluse hoog jätkub ka pärast valimisi Toompeal. Selleks, et olukorda mõista, tuleb vaadata, mis on ühe või teise poole õigustused ja kus need puuduvad."
Hänni ütles, et ei pea absoluutselt õigeks seda, et massiline obstruktsioon ei lase parlamendil tööle asuda.
"Samal ajal ei saa õigeks pidada ka seda, mismoodi valitsus oma tegevusega pihta hakkas. Eesti rahval on vanasõna, et kiire on ainult kirpe püüdes. Sellises tempos hakata menetlema eelnõusid ja positsioonilt, et kõik on meie kätes, et meie võitsime valimised, oleme teinud võimuliidu ja nüüd läheme rutakalt edasi. Kasutada liiga palju terminit võimuliit ja rõhutada võimukeskset lähenemist on viis olukorda vaid teravdada."
Hänni meenutas, et erinevad grupid, keda eelnõud puudutavad, peaksid saama kaasa rääkida. Samuti on eelnõude mõjuanalüüsid raiutud riigikogu strateegiasse.
"Praegu on meil sillal kaks sikku ja võib juhtuda, et mõlemad kukuvad alla. Aga inimesed vaatavad praegust olukorda riigikogus nördimusega, mõned ka uudishimuga. Aga ühel hetkel saab neil villand ning riigikogu maine käib nii alla, et see muutub demokraatiale ohtlikuks."
Hänni meenutas, et poliitilised pinged kajavad alati ka ühiskonnas vastu ja mõnes riigis on viinud parlamendis kähmluseni, aga vahel lausa verevalamiseni.
"Ma ei mõtle, et Eestis olukord võiks kunagi nii kaugele jõuda, aga see, et esindusdemokraatia ja põhiseadus toimiks ning et me oma eluga saaksime rahulikult edasi minna ja ühiselt lahendada muresid, see on see, mida me rahvana vajame. Me ei vaja kisklevaid ja omavahel vaenujalal olevaid poliitikuid Toompeale."
Olukord nagu 20. augustil iseseisvuse taastamisel
Hänni sõnas, et jälgis esmaspäeval tähelepanelikult, mis Toompeal toimus ja see meenutas talle ka aega, kui 20. augustil arutati Eesti iseseisvuse taastamise otsust.
"Selle otsuse ettekandja oli Marju Lauristin, istungit juhatas Ülo Nugis. Ka siis ilmus ekraanile tohutu pikk rida küsimusi. Vene saadikurühmad esitasid neid küsimusi ning muudkui küsisid ja küsisid. Ühel hetkel see küsimuste saba enam ekraani alla ei jõudnud ning Ülo Nugis vaatas, kes on viimane küsija ja ütles, et kes on selle poolt, et pärast seda küsimust küsimised lõpetada. Vajutasime nupule ja küsimuste rahe lõppes."
Hänni avaldas arvamust, et riigikogu kodukord peab sisaldama ka võimalust riigikogu töö takistamine lõpetada. Ja see võimalus, mida esmaspäeval koalitsiooni poolt kasutati, on tema sõnul täiesti elementaarne.
"See tugineb riigikogu töö- ja kodukorrale, mis ütleb, et riigikogu juhatus korraldab riigikogu tööd, kui otsustamisel tekib erimeelsus. Juhatus peab üldiselt otsustama konsensusega, aga kui tekib erimeelsus, siis tuuakse see erimeelsus suurde saali ja hääletatakse. Ja see eile juhtuski, et piirati protseduuriliste küsimuste esitamise võimalusi ajaliselt."
Hänni selgitas, et ühelt poolt kasutasid opositsioonisaadikud ära kodukorra auke ning neid auke jääb alati, sest ükski õigusakt ei ole ideaalne. Ja teiselt poolt kasutas riigikogu juhataja ära neid õigusi, mida kodukord talle andis.
"See tähendab panna suures saalis hääletusele, kuidas edasi minna. Ja kui me ütleme, et ka suur saali ei tohi enam oma töökorraldust otsustada, siis me jõuame sinna, et Toompeal läheb olukord täiesti kontrolli alt ära. See, kuidas eilne olukord lahendati - ja kuigi see lahendati jõupositsioonilt -, lõpuks see hääletus oli enamushääletus. Jah, mulle oleks ka meeldinud, kui see lõpp oleks olnud teistsugune, sest praegu oli see ainult vahefiniš, mis võimaldas hakata ühte eelnõu menetlema. Aga küsimus on, mis saab edasi? Mingit kindlust, et meil hakkabki peale normaalne seadusloome, seda ju praegu pole. Kõik jätkub."
Hänni sõnul ongi võtmeküsimus, kuidas praegune kriis laheneb. Kas see laheneb niimoodi, et sellest osapooled võtavad õppetunnid või siis jäädaksegi pusima ja sarvi kokku panema kogu riigikogu ajaks.
"EKRE on ju välja öelnud, et nemad jätkavad aasta lõpuni, mis tähendaks seda, et riigieelarve jääb vastu võtmata. Ehk nad on võtnud sihi suure kriisi tekitamiseks, et saada uued valimised. Aga see ei saa olla normaalne väljavaade üheks riigieluks, et me terve aasta vaatame, kuidas Toompeal kakeldakse. Kodanike närvid ei pea sellele vastu."
Ettepanek peaministrile: esimese ja teise lapse toetus võrdseks kolmanda lapsega
Hänni sõnul oleks lahenduseks see, kui võtta opositsiooni etteheited, mis on tema hinnangul ka osaliselt õigustatud ja hakata ükshaaval otsima kompromissi kohta.
"Puudutagu see näiteks perehüvitiste vähendamise põhjusi ja selgitada seda inimestele nii, et seda mõistaksid ka suured pered. Minu arvamus on, et eriti perehüvitiste puhul peaks lahendus olema selline, et ka ühe ja kahe lapsega pered, kes praegu tunnevad, et nad jäid n-ö riigiisa vaateväljast kõrvale ja neid ei hinnatud, et ka nemad tunneksid, et riik pingutab selle nimel, et nende majanduslik olukord ja lapsetoetused tõuseksid. Oleks mina peaminister, siis ma pingutaksin ja leiaksin selle raha, et tõsta ka ühe ja kahe lapse toetus võrdseks sellega, kui palju saab kolmas laps praegu."
Hänni sõnul eeldab ta, et paljulapselised pered mõistavad, et raha eest sünnitama kutsumine, mis oli Isamaa lubaduse põhisisu, on tegelikult alandav inimestele.
"Ma ootan, et uuriv ajakirjandus võtaks pulkadeni lahti selle, kuidas perehüvitiste menetlemine ja selle seaduseks saamine tegelikult omal ajal toimus. Minu arvates hakkas just sealt pihta eeldus praegusele olukorrale, sest appikarjed väiksemate perede poolt lükati kõrvale. Eelnõud sisuliselt ei arutatud. Põhjuseks toodi, et ettepanekud olid vastuolus koalitsioonileppega. Seda väljendit, et "me ei aruta seda, sest see on vastuolus koalitsioonileppega", ma soovin, et seda enam mitte kunagi Eestis argumendina ei kasutataks," sõnas Liia Hänni.
Toimetaja: Urmet Kook