Kohe kui uus koalitsioon märtsis võimule tuli, selgus, et riigi rahandusega on lood väga kehvasti. Aprilli alguses avaldatud koalitsioonileppes oligi kirjas, et olukorra parandamiseks on vaja tõsta tulumaksu, käibemaksu, aktsiise ja hasartmängumaksu.

Juba kuu lõpus olid vastavad seadusmuudatused valitsuses kobareelnõuna valmis. Riigikogu opositsiooni vastuseisu tõttu alustati aga sel nädalal nende nelja muudatuse arutamist siiski eraldi.

"Ühtse paketina plaanisime me seda esitada sellepärast, et kogu see maksupakett täidab tegelikult kahte suuremat eesmärki – katta meie suurenenud kaitsekulusid ja aidata meid eelarvetasakaalule lähemale," ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

"Kuna maksumuudatused peavad olema kuus kuud ette teada, siis on vaja neid otsuseid teha ära enne 1. juulit, sest muidu me nende otsustega sügisel eelarvet, eelarvestrateegiat kokku pannes arvestada ei saa," lisas ta.

Opositsiooni kuuluva keskerakondlase Jaak Aabi sõnul on aga koalitsioonile maksutõuse vaja eelkõige kõige kallima Reformierakonna lubaduse, maksuküüru kaotamise katteks. Kui praeguse n-ö küüruga maksutamisel väheneb kuupalga maksuvaba osa alatest 1200 eurost kuni 2100 euroni nulli, siis edaspidi vähenemine kaob.

"Väiksema sissetulekuga inimesed sellest mitte midagi ei võida, sest neil see maksuvabastus oli juba praegu. /.../ Võetakse ära tulumaksusoodustused ja siis tehakse tulumaksuvabastus kõigile, kogumõju on 300 miljonit miinust. Aga kõik teised maksud juurde, perehüvitise vähendamine, on umbes sama, 500 miljonit võtame inimeste käest ära. 2025. aastal see kogu tulemus on 89 miljonit plussi. 89 miljonit plussi 15-16 miljardi eelarve juures – see ei paranda eelarvetasakaalu," kommenteeris Aab.

"Meie hinnangul võidab sellest tulumaksureformist kuni 500 000 inimest või natukene vähem ehk see on väga suur osa Eesti ühiskonnast, kes sellest teistpidi võidab olukorras, kus me tegelikult ka tõstame makse ja parandame riigieelarve positsiooni," ütles Võrklaev.

Võrdsele maksuvabale osale vastukaaluks tõuseb käibemaks järgmisel aastal ja tulumaks ülejärgmisel 20 protsendilt 22 protsendile. Aabi sõnul saavad kõikidest maksumuudatusest kasu vaid kõrgemat palka saavad inimesed.

"Keskeltläbi 1500 eurost 3400 euroni. See on, ütleme siis, põhiliselt Eesti keskmisest palgast rohkem teenivad inimesed. Ja tuletan meelde, et maapiirkonnas, kui me jätame Tallinna, Harjumaa ja Tartu linnapiirkonna välja, on keskmine palk 1300-1400 euro juures. Nemad ei võida mitte midagi," ütles Aab.

Ka tööandjate keskliidu juhi Kai Realo hinnangul halvendab käibe- ja tulumaksu tõus eelkõige kehvemini toime tulevate perede olukorda.

"Inimestele, kelle sissetulekud on madalamad, kõik see, mis hetkel toimub, kaasaarvatud ka intressitõus pangalaenudele, on päris keeruline ja toimetulekuga saab olema väljakutseid," sõnas ta.

Kuid loomulikult mõjutab see kogu ühiskonda ja majandust.

"Kõik sellised tõuked jätkuvad hinnatõusu suunas ja kui me sinna paneme veel ka nüüd käibemaksutõusu, tulumaksutõusu, siis need mõlemad veelkord toetavad seda, et jälle palgad vajavad korrigeerimist. /.../ See võib mõjutada just selliseid väiksemaid ettevõtjaid, kellel riskimeetmed ongi piiratud. Nad toimivad sellisel igapäevatasemel, kus puuduvad suured varud, suured finantsid, mida kasutakse raskete hetkedel," selgitas Realo.

Realo ütles, et kõige valusama hoobi saavad majutusettevõtted. "See on, ma arvan, ennekuulmatu maksutõus, mis nende jaoks ikkagi tuleb, et jõuda üheksalt protsendilt käibemaksult 22 protsendile. Isegi matemaatikas mitte väga pädev inimene saab aru, et see on ikkagi päris jõhker tõus," tõdes Realo.

Võrklaev tunnistas, et paratamatult tõstavad need otsused üldist Eesti maksukoormuse protsenti.

"See liiguks 32 protsendi poole, kui me muid otsuseid ei teeks. Nüüd, kui me teeme need maksumuudatused, mis on need neli eelnõud, kui sinna tuleb juurde automaks, keskkonnatasud, siis me suure tõenäosusega jõuame umbes 33,4-33,5 protsendi peale," rääkis Võrklaev.

Eriti häirib opositsiooni, aga ka erialaliite seadustega liigne kiirustamine.

"Tuleks korraks võtta aeg maha, et läbi mõelda, kas need kõik muudatused, mida nad kaasa toovad, on just nüüd vaja läbi suruda, kas need mõjuanalüüsid on sellised, mida praegu väidetakse, sest ega tegelikult avalikku arutelu ju ei ole olnud," ütles Realo.

"Eesti Pank ka ei suuda nii kiiresti mõjusid hinnata. Selleks on aega vaja. Osa nendest maksumuudatustest või -tõusudest rakendub 2025. aastal. Ma ei näe mingit vajadust kahe nädalaga need siin vastu võtta, seda võiks teha rahulikult septembris, oktoobris, sügisel, kui on ka prognoosid täpsemad," ütles Aab.

"Käibemaksumuudatused, tulumaksumuudatused, aktsiisid ja siis hasartmängumaks – nendele me jõudsime kenasti teha seletuskirjad, kus me hindame nende mõju ühekaupa ja jõudsime ka teha nii-öelda kogu selle muudatuse peale koondmõju. Need käisid kooskõlastusringil. Jah, tõsi küll, mõnevõrra kiiremini kui tavaliselt. Samal ajal me ka kõikide osapooltega kohtusime," rääkis Võrklaev.

Maksumuudatuse menetlemisel ei ole valitsus ja riigikogu järginud hea ja avatud õigusloome põhimõtteid, ütles avatud e-demokraatia ekspert Liia Hänni.

"Ainuke garantii seaduste stabiilsusele on see, et nad on põhjalikult läbi arutatud, on kooskõlastatud erinevate osapooltega ühiskonnas ja ka opositsioon lõppude lõpuks, kui isegi on jäetud mingi konflikt, peab tunnistama seda, et eelnõu on korralikult ettevalmistatud, neil on aeg nüüd see hääletada," selgitas Hänni.

Avatud arutelul oleks rahvas tema hinnangul mõistnud, et paraku tulebki makse tõsta.

"Eesti kodanikud ju haritud inimesed nagu me oleme, me saame aru, kui midagi on vaja teha, mis võib-olla ühiskonnale tundub valus hetkel. Aga ainult heade uudistega me oma riiki pidada ei suuda," ütles Hänni.