Ülevaade: ühisettevõtet loovate Utilitase ja Tallinna Soojuse käive ja kasum
Tallinna linna ja Utilitase plaan luua ühisettevõte Utilitas Tallinna Soojus viib pealinna kaugkütteettevõtte kahe kolmandiku ulatuses seda praegu rentiva Utilitase kätte. Tallinna Soojus sai 2021. aastal Utilitas Tallinnalt renditulu 3,13 miljonit eurot ja puhaskasum oli 2,24 miljonit eurot. Samal perioodil oli Utilitas Tallinna käive 117,5 miljonit eurot ja kasum üle nelja miljoni euro.
Aktsiaselts Tallinna Soojus, mille ainuaktsionär on seni olnud Tallinna linn, peab tagama, et pealinna elanikke soojusega varustataks. 2001. aastal sõlmitud rendilepinguga andis Tallinna Soojus oma vara, õigused ja kohustused rendile Utilitas Tallinnale, mis toona kandis nime AS Tallinna Küte.
Seega on Tallinna Soojuse ülesanne olnud kontrollida rendilepingu täitmist.
2021. aastat käsitleva aruande kohaselt tuli Tallinna Soojuse tulu ainult kapitalirendist ja oli 3,1 miljonit eurot. Majandusaasta kasumiks kujunes 2,2 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2021 oli aktsiakapitali suuruseks 3,25 miljonit eurot.
2021. aastal kanti eelnenud aasta puhaskasum ehk üle kahe miljoni euro ning ka eelmiste perioodide jaotamata kasum ehk ligi 723 000 eurot dividendidena Tallinna eelarvesse.
Utilitase võrkudega on ühendatud ligi kolmandik Eesti kaugkütteklientidest. Eelmise majandusaasta aruannet ei ole Utilitas Tallinn veel esitanud, 2021. aastal ulatus aga ettevõtte käive 117,5 miljoni euroni ja kasum ületas nelja miljonit eurot. Utilitas Tallinna varade koguväärtus oli 234 miljonit eurot ja laenukohustusi oli 159 miljoni euro eest.
Aruandes on välja toodud, et Tallinna Soojuselt renditud põhivarade bilansiline jääkmaksumus oli 2021. aasta lõpu seisuga 88,8 miljonit eurot. Utilitase materiaalse vara hulka kuuluvad ka muud rendilepinguga seotud varad, mille jääkmaksumus oli selleks ajaks 100,2 miljonit eurot. Tegu on rendiperioodil omandatud varaga, mille jääkväärtuse peab Tallinna Soojus rendiperioodi lõpus Utilitasele hüvitama.
Lisaks on lepinguga seotud ka lõpetamata ehitisi ja seadmeid jääkmaksumusega 7,8 miljonit eurot, mis tuleb Tallinna Soojusel samuti pärast rendilepingu lõppemist hüvitada.
2021. aasta lõpuks oli Tallinna kaugküttevõrgust 62 protsenti uus või rekonstrueeritud. Koos Tallinna Tehnikaülikooliga 2020. aastal koostatud arengukava kohaselt peaks enne 1995. aastat ehitatud vana võrgu 2035. aastaks täielikult välja vahetama. See tähendab, et igal aastal tuleks 14-15 kilomeetrit võrku välja vahetada.
Utilitase kontserni kuuluvad Utilitas Tallinn ja Utilitas Eesti, mis pakuvad pealinnas kaukütet ja -jahutust, Utilitas Tallinna Elektrijaam, mis toodab taastuvatest allikatest soojust ja elektrit, tuulepargiarendusi omav Tuulepealne Maa ning 50-protsendiline osalus on Utilitasel taastuvenergiat tootvas Utilitas Windis. 2021. aastast kuulub kontserni ka vee- ja kanalisatsiooniettevõte Tallinna Vesi, mille 20,4-protsendiline osalus omandati 58,6 miljoni euro eest.
Eelmisel nädalal teatas Tallinna linn, et sõlmib Utilitasega koostööleppe, et luua kaugkütte ühisettevõtte Utilitas Tallinna Soojus. Sellest kolmandik jääb Tallinna linnale, kaks kolmandikku aga Utilitasele, kes alates 2001. aastast on rendilepinguga Tallinna kaugküttevõrku hallanud.
Rendilepingu järgi peab rentnik ehk Utilitas Tallinn lepingu lõppedes tagastama linnale rendivara ning linn peab kompenseerima rentniku poolt varadesse tehtud investeeringud. Kompensatsiooni suurus sõltub tehtavatest investeeringutest ja ainuüksi tänaseks teostatud investeeringute põhjal oleks 2031. aasta lõpuks kompenseerimiskohustus hinnanguliselt 250 miljonit eurot. Ühisettevõtte loomisega Tallinna linnal kompenseerimiskohustus kaob.
Toimetaja: Karin Koppel