Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutajaks peetud Jevgeni Prigožini pressiteenistus jagas teisipäeva õhtul viidet Konstantin Dolgoviga tehtud pikale intervjuule. Prigožin prognoosis intervjuu käigus, et kui Vene eliit ei hakka tõsiselt Ukraina vastu sõda pidama, siis ootab riiki ees samasugune revolutsiooniline olukord nagu 1917. aastal.

Tollal toimusid Esimese maailmasõja taustal järjest Vene tsaaririigis veebruarirevolutsioon ja oktoobrirevolutsioon. Prigožin rõhutas, et tema poliitiline perspektiiv tuleneb kodumaa armastusest ja soovist teenida Vene presidenti Vladimir Putinit. Intervjuu käigus kritiseeris Prigožin tugevalt ka Vene eliiti ja Venemaa sõjalist juhtkonda.

Prigožin peab tõenäoliseks Venemaa sõjalise olukorra halvenemist

Jevgeni Prigožin visandas ka kaks võimalikku sõja edasise kulgemise stsenaariumi – üks neist on Venemaa jaoks positiivne ja teine negatiivne. Optimistliku ehk n-ö positiivse stsenaariumi puhul väsivad lääneriigid Ukraina toetamisest ning Hiina vahendab vaenupoolte vahel relvarahu. Samas ei pidanud Prigožin sellist sündmuste arengut tõenäoliseks, vahendas Reuters intervjuu väljavõtteid.

Teise stsenaariumi aluseks on Jevgeni Prigožini sõnul Ukraina vastupealetung, mille eesmärk on Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirideni jõudmine, mille hulka kuulub ka Krimmi poolsaar. Prigožin tõi esile, et see stsenaarium ei ole Venemaa jaoks hea, mistõttu tuleb valmistuda raskeks sõjaks. "Me oleme sellises olukorras, et me kaotame Venemaa – see on põhiprobleem... me peame kehtestama sõjaseaduse," ütles Prigožin intervjuus.

Vene eliit ei panustavat Prigožini sõnul piisavalt sõjapidamisse

Jevgeni Prigožin kritiseeris ka Vene eliiti, kuna tavaliste venelaste lapsed jõuavad tema sõnul koju tagasi tinakirstus. Samal ajal peesitavad Vene eliidi lapsed Prigožini sõnul päikese käes. See lõhe ühiskonnagruppide vahel võibki Prigožini sõnul viia rahutusteni, mis päädivad 1917. aasta revolutsiooniga sarnaneva olukorra ja kodusõjaga. "Esiteks tõusevad üles sõdurid ja siis nende lähedased... Neid on juba kümneid tuhandeid, kelle lähedased on sõjas surma saanud. Tõenäoliselt saab neid olema sadu tuhandeid," ütles Prigožin.

Lisaks kõigele muule kritiseeris Jevgeni Prigožin ka Venemaa juhtkonna otsust nimetada Ukraina vastu algatatud sõjategevust "sõjaliseks erioperatsiooniks", kuna selle eesmärgid olid ebaselged, vastuolulised ja segadusttekitavad. Prigožini sõnul on lisaks Venemaa sõjaline juhtkond teinud sõjas pidevalt vigu ning Ukraina demilitariseerimine on ebaõnnestunud. Selle asemel on Ukraina võrrelduna invasiooni algusega hoopis rohkem militariseeritud.

Wagner on Prigožini sõnul praegu maailma parim relvastatud üksus, kuid samas olevat Ukraina relvajõud praegu üks maailma tugevamaid. Ukrainlastel on Prigožini sõnul kõrgetasemeline organiseeritud, hea väljaõpe ning luureinfo. Prigožin on ka varem Ukraina relvajõude kiitnud. Prigožini pikast intervjuust jagati Twitteris ka mitmeid inglise keelde tõlgitud väljavõtteid.

Putin's cook Prigozhin is not abandoning his efforts to stay trendy, participating in a 1h 17m interview published today. As usual, he goes over a huge number of topics, mostly saying truths that resonate with people. He called to not underestimate the Ukrainian army, which is… pic.twitter.com/bHyOWSzGiK

— Dmitri (@wartranslated) May 23, 2023

Prigožini hinnangul tuleks Vene kaitseminister Sergei Šoigu asendada kindralpolkovnik Mihhal Mizintseviga ning peastaabi ülem Valeri Gerassimov Sergei Surovikiniga. Mizintsev töötas varem Vene relvajõududes logistikuna, kuid liitus hiljuti Wagneri palgasõduritega.

Prigožini sõnul ei oleks Nõukogude Liitu diktaatorina juhtinud Jossif Stalin selliseid vigu aktsepteerinud. Ühe Venemaa ebaõnnestumisena tõi Prigožin esile Ukrainaga seotud grupeeringute rünnaku Vene Belgorodi oblastisse. Lisaks arvas Wagneri asutaja, et Ukraina tahab rünnakuid teha veelgi sügavamale Venemaa territooriumile.

Prigožin: Wagneri 50 000 vangist hukkus viiendik

Jevgeni Prigožin ütles lisaks, et temaga seotud Vene Wagneri palgasõdurite grupeering on Vene-Ukraina sõja käigus värvanud 50 000 vangi, kellest lahingute käigus hukkus ligikaudu viiendik. Samuti olevat lahingute käigus hukkunud sama palju Wagneri palgalisi sõdureid ehk 10 000 wagnerlast ehk kokku kaotas Wagner 20 000 võitlejat. The Guardian juhtis tähelepanu, et Nõukogude Liit kaotas Afganistanis sõdides ligikaudu 15 000 sõdurit. Tollane konflikt algas 1979. aastal ja kestis 1989. aastani.

50 000 vangsõduri värbamisest kirjutas veebruaris lääneriikide allikatele tuginedes ka The New York Times. Jevgeni Prigožini väitel olevat Ukraina kaotanud Bahmuti lahingutes 50 000 kuni 70 000 sõdurit haavatutena ning 50 000 hukkunutena.

Briti Inews teatas eraldiseisvalt märtsis lääneriikide luureallikatele tuginedes, et Wagneri väed on Bahmuti rünnates kaotanud 20 000 kuni 30 000 võitlejat, kellest kolmandik tollase seisu kohaselt hukkusid lahingute käigus. Samad allikad kinnitasid tollal, et Wagneri kaotused ületasid tollal märkimisväärselt Vene regulaarvägede kaotusi. Lisaks sellele tuvastas Vene sõltumatu portaal Verstka, et Wagner kandis kõige enam kaotusi jaanuaris.

Reuters juhtis tähelepanu, et Vene kaitseministeerium pole Jevgeni Prigožini intervjuud ega tema süüdistusi kommenteerinud.