Hooldereform on valdkonnas aastaid oodatud muudatus. Nii elanikkonnas kui ka kõikide seotud huvigruppide seas on suur ootus, et muudatused parandavad olukorda.

MTÜ Elu Dementsusega on ühe valdkonnaga seotud grupi esindajana – dementsusega inimestele ja nende lähedastele teavet ning huvikaitset pakkuva patsiendiorganisatsioonina – tegelenud ka dementsusega patsientide probleemide esiletõstmisega reformi sees.

On oluline, et kõik osapooled, kes reformiga puudutatud saavad, oleksid kursis ja kaasatud. Seetõttu küsisime ka MTÜ Elu Dementsusega liikmetelt, sõpradelt ja kogukonnalt, kuidas juulis käivituvast reformist aru saadakse, mida oodatakse ja kust pärineb inimeste teave hooldereformist.

Praegu on ebakindlus ning mure reformi jätkusuutlikkuse ja tulevikukindluse pärast suur. Jätkusuutlikkuse ja tulevikukindluse seavad kahtluse alla puudulik teadmine teenust tegelikult vajavatest inimestest, piiratud asutuste ja teenuskohtade arv ning ka limiteeritud ressursid, sh tööjõud.

Samuti on veel teadmata kohalikele omavalitsustele (KOV) tehtavad eraldised, aga ka KOV-ide investeerimiseelistused. Ei ole ju kohustust paigutada lisaks tulev rahaline ressurss üldhoolekande teenuse eest tasumisse.

Üheselt mõistetakse, et hooldereform vähendab inimeste finantskoormust üldhooldekodu teenuse eest tasumisel. Lootus, mis hooldereformiga kaasas käib, on ka see, et paraneb ja laieneb teenuste kättesaadavus ning hulk, mis aitavad inimestel võimalikult kaua elada oma kodus ja saada ise hakkama.

Paljudele on endiselt arusaamatuks jäänud, kes ja kuidas hindab üldhooldusteenuse vajadust. Murekohaks on ka hooldekodu valik, ehk kui KOV maksab teenuse eest, kas KOV siis ka valib teenusepakkuja. Lisaküsimustena tõstatusid kvaliteedi hindamine ja hinnastamine.

Dementsusega inimeste lähedaste suur palve on, et lähtutaks ikka vajadusest ja mitte ainult diagnoosist. Dementsusega inimeste hooldusvajadus sõltub haiguse arengufaasist, raskusest ja kindlasti isiku omapäradest. Lubamatu on võtta hinnastamisel aluseks hooldatavate/elanike diagnoosid.

Infot reformi kohta kogutakse kild killu haaval uudistest, internetist, kohalikest omavalitsustest, sotsiaaltöötajatelt, hooldekodudest, tugigruppidest. Puudu on kindlasti ühtsest, lihtsast ja selgest ülevaatest ning täpsetest juhistest inimestele, kes seisavad silmitsi vajadusega oma lähedasele üldhooldusteenust pakkuv asutus leida.

Hooldereformiga seotud ettepanekud, mis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni Lääne-Eesti teemapäeva paneelis sai õhku visatud:

• KOV-ide kodulehtedele selge ja lihtsalt leitav juhend üldhooldusteenust otsivatele inimestele;
• üldhoolekandeteenuse kalkulaator, mis aitab arvutada kõigi panustavete poolte rahalist osalust sõltuvalt kõigist tingimustest. Kalkulaator võiks olla sarnaselt pensionikalkulaatoriga sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Üldisemad ettepanekud:

• näeme puude, sh ka haiguse taga inimest, et vähendada sildistamist, kasutame alati väljendit dementsusega inimene;
• Näeme üldhooldusteenuse taga kodu, sest see on paljudele inimestele viimane kodu, aga mitte teenust, kuhu paigutame inimesi.

Hooldereform on kindlasti oluline samm üldhooldusteenust vajavatele inimestele ja nende lähedastele hoolduskoormuse vähendamisel. Reformide, muutuste ja uuenduste tulemuslikuks elluviimise aluseks on muutuse poolt mõjutatud osapoolte ootuste juhtimine, millest suure osa moodustab kommunikatsioon.

Lahti seletamata protsess, põhimõtted, osapoolte rollid ja vastutused võivad tekitada nii põhjendamatuid ebarealistlikke ootusi kui ka kahtlusi ja lootusetustki.

Nii on 1. juunil rakenduv hooldereform tekitanud mitmeid küsimusi, mis võivad vähendada loodetud positiivset mõju, nagu segadus kodus osutatavate teenuste ümber; kuidas mõjutab uus reform hooldusteenust vajavaid alla 65-aastaseid inimesi; kas alati peab KOV-i poole pöörduma hooldekodusse või sarnasesse asutusse elama minemise soovi korral; mida teha, kui teenuse vajaduse hindaja arusaam hooldusvajadusest erineb tegelikkusest. 

Hooldekodude kliendid, kelle kanda reformi ellurakendumise järgselt jäävad hooldamisega mitteseotud kulud ja muud teenused, vajavad selgemat arusaama hinnastamise põhimõtetest ja hinnamuutustest. Kui tervishoius räägitakse järjest rohkem inimkesksusest ja personaalsest lähenemisest, siis sotsiaalhoolekanne vajab selles osas veel järeleaitamist. 

Lootus jääb, et koos KOV-i rahastusega paraneb hooldusteenuse kvaliteedi järelevalve ja hooldusplaanid, mille olemasolust praegu klientidel teadminegi puudub, muutuvad tavapärasteks ning seeläbi tõhustub suhtlus, vähenevad ebarealistlikud ootused, paraneb kõigi osapoolte vaheline mõistmine ning vähenevad konfliktid.