Rahvastiku vananemise tõttu vajavad hooldekodud aina enam tööjõudu, kuid hooldajate väikse palga ja töö kehva maine tõttu on selle ameti pidajaid aina keerulisem leida. Nii pakkus mõttekoja Praxis tervisevaldkonna analüütik Anni Kurmiste ühe võimaliku lahendusena välja, et riik võiks kehtestada summa, millest vähem ei tohi hooldekodu omanik, olgu selleks siis omavalitsus või erafirma, hooldajale palka maksta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Võrdluses võib tuua hooldustöötajad, kes töötavad tervisevaldkonnas, nendega võrreldes on see palgatase väiksem. Sotsiaalvaldkonna hooldustöötajatel on kriitiliselt väike palk," ütles Kurmiste.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul on riigil keeruline miinimumpalka kehtestada, sest tavaliselt tehakse neid kokkuleppeid koostöös tööandjate ja ametiühinguga, kuid hooldajatel esindusorganisatsioon puudub. Järgmisel aastal toimuv hooldusreform peaks aitama hooldajate palka tõsta.

"Meil on arvutatud hinnakomponendid – järgmine aasta 40 miljonit, ülejärgmine aasta 57 miljonit, kolme miljoni võrra iga aasta kasvav sealt edaspidi. Seal on järgmiseks aastaks planeeritud 1300 eurot palka hooldustöötajale," sõnas Riisalo.

Samuti soovitas Anni Kurmiste hooldajate töökoormuse vähendamiseks paika panna, kui palju hoolealuseid võib ühel hooldajal olla. Praegu on siin hooldekoduti väga suured käärid.

"Välismaise kogemuse kohaselt saabki väita, et see suhtarvu kokkuleppimine on hästi oluline selleks, et vähendada töökoormust," ütles Kurmiste.

Riisalo sõnul on kavas 1. juulist määrusega paika panna, et hooldaja tegeleb üheksa väga keerulise või 12 väiksema abivajadusega kliendiga. Praegu peab hooldaja silma peal hoidma keskmiselt 18 inimesel, aga on ka veelgi suurema töökoormusega hooldajaid.

"Minule teadaolevalt on ka 22 klienti ühe töötaja kohta, mis ilmselgelt käib iga inimese nii füüsilise kui ka vaimse võimekuse piiridest üle, nii ei ole võimalik töötada," lausus Riisalo.

Alutaguse hoolekeskuse juhi Kristiina Etsi sõnul on kõige kriitilisem probleem palk, aga maapiirkonnas võib töötajate leidmine jääda ka kehva bussiühenduse taha.

"Meie jaoks, hooldekodude jaoks üheks suureks konkurendiks on haiglad, keda rahastab haigekassa ja kellel seetõttu on tunduvalt suuremad võimalused palka maksta," ütles Ets.

Ets loodab, et 1. juulist, kui ka riik hakkab rahastama hooldekodu kohti, on tal võimalik hooldajate palka tõsta.