Nõukogu eesistujariigiks on rotatsiooni põhimõttel üks EL-i liikmesriik, kes vahetub iga kuue kuu järel. Nende kuude jooksul juhatab eesistujariik nõukogus kõigi tasandite koosolekuid ja istungeid, aidates tagada nõukogus EL-i töö järjepidevuse.

Parlamendis läheb 1. juunil hääletusele eelnõu, mis seab kahtluse alla Budapesti suutlikkuse olla EL-i roteeruv eesistuja. See on seotud artikkel 7 menetlusega, vahendas Politico.

Artikkel 7 menetlus käivitatakse riigi suhtes, keda on alust kahtlustada kohtute sõltumatuse, akadeemilise vabaduse, väljendus- ja ajakirjandusvabaduse ohustamises. Teoorias võib menetlus päädida riigilt hääleõiguse võtmisega. Ungari suhtes alustati menetlust 2018. aastal. 

Parlamendisaadikud kutsuvad nüüd liikmesriike üles leidma viise, kuidas Ungari eelseisvat eesistumist vältida. Enne Ungarit on EL-i eesistujariigid Belgia ja Hispaania. Üheks võimaluseks oleks jagada Ungari eesistumise periood kaheks. See tähendaks, et Belgia ja Hispaania eesistumise periood kestaks mõlema riigi puhul üheksa kuud. 

Resolutsiooni toetavad Euroopa Parlamendi kolm peamist poliitilist perekonda, paremtsentristlikke erakondi ühendav Euroopa Rahvapartei (EPP), sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ja Uueneva Euroopa (Renew Europe) fraktsioon. Resolutsioon pole õiguslikult siduv, vahendas euractiv.

Ungari justiitsminister Judit Varga kritiseeris algatust. "Teeme nüüd selle selgeks, et EL-i eesistumine pole õigus, vaid kohustus. Nagu oleme lubanud, täidame oma kohust, keegi ei saa seda meilt ära võtta," ütles sotsiaalmeedias Varga.

Budapest on ka varem teatanud, et EL-il pole õiguspäraseid võimalusi Ungari eesistumist takistada.