Hooldereformiga annab riik omavalitsustele juurde raha, millega muutub hooldekodukoht teenuse saajatele taskukohasemaks.

"Hoolduskomponendi eest, mis on umbes pool teenuse hinnast, hakkab edaspidi tasuma kohalik omavalitsus riigilt saadud rahaga. Ja teine osa, mis on majutuse, toitlustuse ja teiste kulutuste eest, jääb inimese enda kanda. Kavandatud on see nii, et inimene oma keskmise pensioni eest peaks saama teenuse kätte," selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Hooldekoduhinnad on erinevad ja kohalikul omavalitsusel on õigus määrata piirhind, mille osas kulud tasutakse.

Käesoleval aastal on hooldekodude keskmine teenusekulu umbes 1300 eurot kuus. Tallinna abilinnapea Betina Beškina aga ütles, et Tallinnas võiks piirmäär järgmisel aastal olla umbes 1500 eurot. Selleks aastaks on Tallinn riigilt saanud hooldereformi jaoks 12 miljonit eurot ja järgmisel aastal võib see summa olla 16 miljonit. Beškina sõnul võib puudu jääda üheksa miljonit.

"Kui on öeldud kõigile, et pensioni eest hooldekodukoht, siis seda peab kuidagi tagama. Ja kõik vaatavad omavalitsustele otsa, et teile on ju antud raha ja miks te ei taga, aga sellest rahast ei piisa ja meil tekib ka kohtade defitsiit," kommenteeris ta.

Riisalo tõdes, et omavalitsustel võib järgmisel aastal probleeme tulla. Tema sõnul on vaja vaadata üle hooldekodus olevate inimeste nimekirjad, sest on ilmnenud, et üks ja sama inimene on sattunud mitme omavalitsuse nimekirja. Samuti oleks tema sõnul vaja suurendada koduteenuste osakaalu.

"Selle reformi teine mõte on ju ka see, et me mitte ainult ei vähenda inimeste omaosalust teenuste maksmisel, vaid ka nügime kohalikke omavalitsusi panema suuremat rõhku inimkesksetele teenustele, sealhulgas koduteenustele," ütles minister.

Hooldereformi järgmine etapp on teenusmajade rajamine, mis on taskukohased ja mõeldud väikese kõrvaltoe vajadusega inimestele.