Anneli ema, kes jäi ravimatult haigeks, tahtis ise hooldekodusse minna, et mitte tütrele kaela peale jääda. Mõistus oli emal jätkuvalt terav ja selge, ent käed-jalad enam koostööd ei teinud. Hooldekodukoha eest tasumiseks läksid käiku nii ema kui ka isa pension, lisaks pani Anneli raha omast taskust juurde ja sai koha ühte riigi asutatud hooldekodusse Järvamaal.

Pere palus, et hooldekodu personal emaga ka tegeleks ja talle ette loeks. "Lubati alguses, et loeme – ei loetud, mitte midagi ei tehtud. Põhimõtteliselt tehti oma töö, puhastati ära, vahetati linad, see oli kõik. Ja kui siis ema palus midagi, siis sai sõimata," rääkis Anneli.

Lisaks ei leidnud hooldekodu võimalust ema teiselt korruselt liftiga pesema viia. Siis sai Annelil mõõt täis ja ta võttis ema kolme päeva järel hooldekodust ära.

"Inimesed teevad küll tööd, aga nad teevad seda, mida kästakse. Nad ei tee seda südamega. Empaatiavõime puudub," rääkis Anneli.

Vanurite hooldus on seaduses alareguleeritud

Hooldusreform teeb lihtsamaks hooldekodukoha eest tasumise. Aga teenus ise võib olla nagu loterii, sest täpset standardit teenusele kehtestatud ei ole. Eestis on suurusjärgus 200 üldhooldekodu, kus elab umbes 10 000 eakat, kelle teenus maksab keskmiselt 1000 eurot kuus, kuid vanurite hooldus on seaduses täiesti alareguleeritud. Isegi loomapidamisele on rohkem nõudeid.

"Seaduses ei ole ühtki numbrit öeldud, kui palju kõige vähem peaks olema seal töötajaid. Meie oleme öelnud, et töötajaid peab olema nii palju, et kõik vajalik saaks tehtud. Et inimeste eest saaks hoolitsetud, kõik pesemis- ja söötmistoimingud tehtud, ja et oleks võimalus ka nendega tähenduslikult suhelda, kes seal elavad, ja pakkuda neile mingit mõtestatud ajaveetmist," rääkis õiguskantsleri kontrollkäikude osakonna juhataja Indrek-Ivar Määrits.

Pea kõigis hooldekodudes on probleemiks hooldajate vähesus. See on ka peamine etteheide, mida õiguskantsleri büroo kontrollkäikude kokkuvõtetest mantrana lugeda saab. Nii on kontrollkäikudel avanenud sageli nukker vaatepilt eakate väärkohtlemisest, mis enamasti saab osaks just dementsetele või liikumisraskustega eakatele.

"Kui töötajaid on vähe ja neil puuduvad ka head ametioskused, siis võib juhtuda, et rakendatakse selliseid abinõusid, mida ei peaks rakendama, ehk siis pannakse selle inimese uks kinni või seotakse teda voodi külge," ütles Määrits.

Määritsa sõnul pole palju hooldekodusid, kes lamajaid või ratastoolis liikujaid regulaarselt õue viiksid.

Kuigi probleeme on teenuse kvaliteediga jätkuvalt palju, on üldpilt aja jooksul siiski paremaks läinud. Üha enam hooldekodusid pakub juba ka õendusabi, mis teenuse kvaliteeti märkimisväärselt tõstab.

Personalipõud on ka erahooldekodudes

Riikliku standardi puudumisel on erahooldekodude kett Südamekodud, mille kümnes majutuskohas elab kokku 770 ehk pea kümnendik kõigist hooldekodude eakatest, kehtestanud endale ise nõuded. Keskmiselt on neil tööl üks hooldaja nelja eaka kohta. Kuid abivajadus on inimeseti väga erinev.

Näiteks Merivälja pansionaadis elavad peamiselt kõbusad eakad, kes on sinna kolinud suuresti seltskonna pärast ning kõrvalise abi vajadus on väike. Personalipõud aga kummitab pea kõikjal.

"Me oleme samamoodi hädas nagu teisedki. Me igapäevaselt otsime hooldajaid, kokkasid, koristajaid. Ma arvan, et see mure on järjest süvenev," rääkis Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk.

Hooldaja saab Südamekodudes keskmiselt palka veidi üle tuhande euro. "See missioonitunne ja empaatiavõime inimeste vastu peavad saama kompenseeritud ka praktilises elus igakuise palgaga, mis arvele tuleb," ütles Kukk, kuid nentis, et praegune palgatase pole töö raskusega vastavuses.

"Ma usun, et mida aasta edasi, seda kõrgemaks on võimalik seal valdkonnas ka palgataset tõsta," ütles Kukk.

Uue aasta algul tõstavadki Südamekodud hooldajate palka, kuid see tähendab automaatselt ka kohatasu tõusu, sest palgafond moodustab 60 protsenti koha maksumusest. Siiani on tulnud see kõik eakate ja nende lähedaste taskust.

Järgmise aasta juulist jõustuva hooldusreformiga muutub rahastamise mudel. Kliendi kanda jääb majutuse ja toitlustuse osa, mis moodustab umbes poole koha maksumusest, hoolduskulud katab kohalik omavalitsus riigi rahast.

"Kui me mõtleme selle keskmise teenuse hinna peale, mis meil järgmiseks aastaks prognoositud on, siis tavalise kliendi puhul on see 1129 eurot, suure hoolduskoormusega kliendi puhul 1300 eurot. Kui võtame sealt siis 50 protsenti ja paneme sinna juurde, et keskmine pension on järgmisel aastal 700 eurot ja natuke isegi peale, siis me saame öelda, et suurusjärgus 75 protsenti tänastest klientidest saavad pensioniga täiesti ise hakkama," rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Nende veerandi puhul, kelle pension on väiksem ega kata teenuse omaosalust, peavad jätkuvalt lapsed või kohalik omavalitsus puudujäägi katma, nagu praegugi. Samuti peavad edaspidi koha eest hooldekodus ise tasuma need, kelle puhul kohalik omavalitsus ei ole hinnanud vajadust pikaajalise üldhooldusteenuse järele ehk kes saaksid ise kodus hakkama. Hooldekodusse kohasaamine käib edaspidi rahvastikuregistri elukoha andmete alusel.

"Kohalikel omavalitsustel, aga ka inimestel peaks olema jätkuvalt huvi olla sisse kirjutatud seal, kus nad tegelikult elavad ja seal nad peaksid seda abi ja tuge siis ka saama," ütles Riisalo.

Reformiga kehtestatakse hooldekodudele standardid

Koos reformiga kehtestatakse viimaks ka nõuded, milliseid toiminguid peab hooldaja tegema ja kui palju tohib ühel hooldajal hoolealuseid olla, samuti tõhustatakse järelevalvet.

"Me räägime isiklikust abistamisest erinevate toimingute tegemisel, hügieenitoimingud, juuste kammimised, kontaktivõtt lähedastega," loetles Riisalo. " Suurema hooldusvajadusega inimeste kohta peab üheksa inimese kohta olema vähemalt üks töötaja ja väiksema hooldusvajadusega 12 inimese kohta üks hooldustöötaja. Täna on see keskmiselt 18, aga meil on ka asutusi, kus see on 22 klienti ühe töötaja kohta."

Seega hooldekodud, kes juba praegu ei leia piisavalt hooldajaid, vajavad neid tulevikus veelgi enam. Selleks on riigieelarvesse kavandatud hooldajate palgatõus, et pidurdada nende massilist töölt lahkumist ja panna sektorisse tagasi pöörduma.

"Selle reformi puhul meil on arvestatud ka oluline palgalisa, nii et järgmisel aastal oleks meil võimalik hooldustöötajale keskmiselt 1330 eurot maksta ja kuivõrd me oleme ka selle teenuse hinnakasvu tulevasteks aastateks prognoosinud, siis 24. aastal juba 1400 eurot," ütles Riisalo.

See kõik peaks andma lähedastele hingerahu, et eaka eest hoolitsetakse hästi sõltumata hooldekodust, kuhu ta satub.