"Venemaa agressiooni ja sõjakuritegude toomine rahvusvahelise tribunali ette peab muutuma Euroopa Liidu poliitikaks ning plaanin tõstatada antud küsimuse täna ka välisasjade nõukogul. Eile tegime ühes Läti ja Leedu kolleegidega sellekohase avalduse, samasisulise kirja saatsin eelmisel nädalal ka EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Josep Borrellile ning oma EL kolleegidele," teatas Eesti välisminister Urmas Reinsalu. 

Avalduses seisab: "Reeglitel põhinev maailmakord, mida me kõik kaitsta püüame, ei jää püsima, kui ei karistata seda korda kõige jämedamalt rikkuvaid tegusid – genotsiid, sõjaroimad, inimsusevastased kuriteod ja agressioonikuritegu. /.../ Venemaa jõhkra Ukraina-vastase kallaletungi jätkudes peab EL tegutsema selle nimel, et meie poliitika keskmes on õigluse ja vastutuse tagamine Venemaa koletute kuritegude eest Ukrainas."

"Me peame ka edaspidi toetama Ukraina, mitme teise riigi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu käimasolevaid uurimisi, sest see on asitõendite kogumisel ning Ukrainas toime pandud sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutajate kindlakstegemisel ja karistamisel võtmetähtsusega," märkisid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid. "Kuid meie ponnistused ei tohiks sellega piirduda."

"Praegu ei ole ühtegi rahvusvahelist kohut ega tribunali, mis võiks Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtta. Säärase õigusliku lünga täitmiseks tuleb asutada Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest karistamise eritribunal. Selle ponnistuse keskmes peab olema EL koos partneritega."

Eritribunali asutamine täiendaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli, seisab avalduses. Kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus esitaks üksikisikutele süüdistused sõjaroimade, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest, siis eritribunali põhiline ülesanne oleks agressioonikuriteo uurimine.