Suvisel ajal jääb Lõuna-Eestis metsades viibijatele ühe rohkem silma kuivanud kuusepuud või lausa suured metsamassiivid, kus puude kuivamise on põhjustanud kooreüraskid.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsades tehakse pidevat vaatlusi kui ulatuslik on kooreüraskite poolt tekitatud kahju ning selgitatakse välja kuidas kahjurite levikut peatada, ütles RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres.

"Meie seirele tuginedes saame tõdeda, et kõige rohkem esineb kahjustusi Lõuna-Eestis, selle juures pean silmas Põlvamaad, Võrumaad, Valga- ja Tartumaad - seal on meil üraski kahjustust kõige rohkem. Muudes maakondades on pisut vähem, lisaks ka Kesk-Eestis ja Järvamaal oleme täheldanud, et on keskmisest rohkem kahjustusi. Kindlasti tuleb olla metsaomanikel valvas ja üraskiprobleemi valguses tõsiselt jälgida millised arengud metsas toimuvad," rääkis Andres.

Kuuse-kooreüraski poolt tekitatud kahjustustega on hädas ka teised Euroopa riigid, tõdes Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul.

"Ega Eesti ei ole üksinda hädas selle liigi laialdase liigi leviku ja hävitustöödega kuusemetsades, vaid see on tegelikult kogu Euroopa probleem nii Kesk-, Lääne- kui ka Ida-Euroopa riikides. See on kestnud ligi kümme aastat ja põhjus on ikka see kliimamuutus, ehk siis järjestikused põuased suved, vähene sademete hulk," rääkis Sibul.

Tema sõnul soodustab kuusikutest teiste puuliikide eemaldamine kooreüraski levikut.

"Liiga palju oleme rajanud omal ajal kuuse-enamusega puistuid, ehk siis kuusikutest on välja raiutud tema eluperioodi jooksul teised puuliigid, kaaspuuliigid, lehtpuud. Üldiselt on teada, et segapuistud, segametsad on kõikidele kahjustustele vähem vastuvõtlikud," ütles Sibul.

Professor kinnitas, et kooreüraskite levimist aitab peatada vaid läbimõeldud metsamajandamine: "Seda probleemi saab teadlikult lahendada ainult väga õigesti organiseeritud ja planeeritud raiete kaudu."