Viimase õngitsuslaine keskmes on kullerfirmade ja veebiplatvormide nime all saadetud sõnumid. Sõnumid sisaldavad linke keskkondadele, millest mõned koguvad makselinkidega pangaandmeid ning teised isikuandmeid.

Selliste SMS-ide laekumise puhul paluvad neist teada anda nii operaatorid, politsei kui ka ettevõtted, kelle nimelt sõnum justkui saadetakse.

Riigi Infosüsteemi Ameti kommunikatsioonijuhi Helen Uldrichi sõnul sulgeb RIA ilmsiks tulnud õngitsuslehed, kuid see pettureid otseselt ei takista, sest suletud lehekülgede asemele ilmuvad uued. RIA lõi mullu ka rakenduse pahavara ja õngitsuste blokeerimiseks.

Just kiiresti muutuv loomus teeb pettuste laine peatamise keeruliseks.

Politseikapten Maarja Punak nentis, et politsei saab küll inimesi hoiatada ja palub sõnumitest teatada, kuid välismaalt tulevate sõnumitega ei saa rohkemat ette võtta. "Oleme nii jaoskondade kui veebipolitseinike kontode kaudu teinud erinevaid hoiatusi, kuid tekst, mida saadetakse, muutub igal nädalal," sõnas ta.

Punaku sõnul võetakse politseiga ühendust peamiselt selleks, et teavitada levivast skeemist või küsida, millega on tegu.

"Parim viis kahjude vähendamiseks on inimeste teadlikkuse tõstmine. Kelmid leiavad alati uue viisi petusõnumite saatmiseks, kuid sellega arvestav inimene suure tõenäosusega end petta ei lase," sõnas Punak.

Palju viimasel ajal saabunud sõnumitest on inimesteni jõudnud Omniva nime alt, väites, justkui nõuaks postifirma paki kohale toimetamiseks täiendavat tasu või ettemaksu. Omniva aga sõnumi või e-kirjaga paki eest tasu ega isikuandmeid ei küsi, pakkidega seonduvaid tasusid saab maksta vaid paki saatmisel või kättesaamisel.

Omniva meediasuhete juhi Kristina Haavala sõnul antakse ettevõttele praegusel ajal teada keskmiselt kümmekonnast pettuse katsest päevas ning sõnumi saatjate aktiivsuse tõttu võivad need sattuda samale ajale, kui inimesed päriselt pakki ootavad.

"Pöördumiste sagedus pettuste teemal on igapäevane, kuid maht kõikuv ja oleneb valdavalt uute petuversioonide ilmumisest," ütles Haavala.

Poolte petusõnumite lainete puhul on sõnumite saajad valitud suvaliselt numbreid genereerides, teistel juhtudel kasutatakse ära numbreid, mis on kas internetist leitavad või mis on sisestatud näiteks mõnes loosimängus osalemiseks.

Sõnumid saabuvad välismaalt

Elisa infoturbejuhi Mai Krafti sõnul teavitab ettevõte selliste sõnumite saabumisel SMS-partnerit või teist operaatorit ja palub nende saatmise blokeerida, kuid petturid võtavad kasutusele uued aadressid ja kanalid, mistõttu blokeerimine tulemust ei anna.

"Oleme palunud meie SMS-partneritel ka välja selgitada, kust täpsemalt SMS-ide saatmine alguse saab ning teeme nendega koostööd, et kiiremini tuvastada ja blokeerida levivad õngitsussõnumid," ütles ta.

Telia turbevaldkonna juhi Aigar Käisi sõnul alustab üle 90 protsendi petusõnumitest oma teed välismaalt. Kui saatja numbri asemel kuvatakse nime, tähendab see üldiselt, et SMS saabub Eesti võrku mõne lepingulise vahendusteenuse kaudu, kellel võib omakorda olla mitmeid partnereid ja sõnumite transiidikanaleid, nentis Käis.

Käisi sõnul on partneritel sõnumite blokeerimine hakanud ka tulemusi andma. "Tänu sellele näeme alfanumeeriliste spämmsõnumite osakaalu vähenemist ning petturid on üle läinud suvaliste pikkade välismaa numbrite kasutamisele," märkis ta.

Viimastel nädalatel on paljud petusõnumid saabunud ilma vahendajateta. "Näiteks viimasel ajal erinevate Prantsusmaa operaatorite sõnumiskeskuste vahendusel, kust on petusõnumid erinevatelt pikkadelt numbritelt algusega 337* ja 336*," sõnas Käis.

Ka Käisi sõnul on sellisel juhil abi sõnumitest teatamisest. "Kuna petusõnumite saatjad teavad, et liiga intensiivne saatmine jääb kiiresti mobiilioperaatoritele silma, on nad reguleerinud oma saatmistempot madalamaks – see tähendab, et üldjuhul saabub meie võrku ühelt numbrilt ca 10–20 SMS-i minutis," märkis ta.

Mõnel juhul on kolmanda riigi sõnumikeskusest tulev liiklus ka lühemaks või pikemaks ajaks blokeeritud. "Need on aga pigem erandlikud juhtumid," nentis Käis.