52. korda toimuval õppusel osaleb kokku ligi 6000 mere-, maa- ja õhuväelast. Kahe nädala jooksul harjutavad liitlased muuhulgas allveelaevade- ja õhutõrjet, lõhkekehade hävitamist ja meditsiinilisi päästetöid.

Eesti jaoks on kõige planeerimine kestunud umbes kolm aastat.

Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska ütles, et Tallinnas ei ole kunagi varem olnud sellises hulgas laevu.

"On küll olnud 2016. aastal veidi väiksem osa sellest ehk siis merejalaväelased ainult ja nende alused. Aga sellist, kus kõik laevad alustavad õppust Tallinnast, ei ole varem olnud," rääkis Saska.

Üks suuremaid Tallinnasse saabunud laevu on Mount Whitney, mis kuulub Ameerika Ühendriikide 6. laevastikule ja kust kogu operatsiooni juhitakse.

"Me korraldame seda õppust, et luua NATO vägede vahel usaldus, mis tagaks hea koostöö ja tegutsemisvõime nii, et kui meid võitluses proovile panna, siis suudame oma jõud ühendada ja ühtselt tegutseda," selgitas USA 6. laevastiku ülem viitseadmiral Thomas E. Ishee.

Põneval alusel saabusid ka rootslased. Nende elektriga töötav allveelaev suudab ilma pinnale tõusmata vee all olla kauem kui kuu aega. Osa laeva meeskonna jaoks on Eestist algav Baltopsi õppus aga esimene rahvusvaheline kogemus.

"Peame õppima, kuidas on suure väekoosseisuga töötada. Saame harjutada kõigega, mis siin on: suurte laevadega, tugevamate sonaritega, helikopteritega ja patrull-lennukitega. Kõik see kokku on meile haruldane võimalus harjutamiseks," ütles kaptenleitnant Moberg.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema asetäitja kindralleitnant Luis Lanchares'i sõnul on vaid aja küsimus, mil Rootsist saab samuti NATO liige. Esimest korda osalevad õppusel NATO liikmena ka soomlased.

"Minu sõnum, mida tahan edastada kõigile, kel on NATO osas kahtlusi – NATO on suurepärane sõjaline liit ja me oleme enam kui valmis kõiki oma liikmeid kaitsma," kinnitas Lanchares.

Eestist osaleb õppusel kaks laeva mereväest, lisaks koordineerib koos liitlastega õppust Eesti õhuvägi.

Õppus lõppeb 16. juunil Saksamaal.