Kiik ja Keldo süüdistasid teineteise erakondi riigile kulude tekitamises
Keskerakonna ja Reformierakonna riigikogu fraktsioonide esimehed Tanel Kiik ja Erkki Keldo süüdistasid ETV saates "Esimene stuudio" vastastikku teineteise erakondi riigile suurte kulude tekitamises.
Erkki Keldo ütles, et riigikogus märke obstruktsiooni vaibumisest ei ole. "Esimese kahe töönädala jooksul anti üle rohkem arupärimisi ja eelnõusid kui opositsioon eelmise nelja aasta jooksul kokku. Seitse töönädalat on aega, te neid eelnõusid hakata suurde saali tooma, 20 tööpäeva, et arupärimistele vastata. Ehk hiljemalt septembri keskpaigaks on riigikogu korraline istungjärk umbes," ütles Keldo.
Vastates küsimusele, kas Keskerakond on obstruktsioonist loobunud, sest ei esita enam sadu muudatusettepanekuid, nagu seda teevad EKRE ja Isamaa, vastas Kiik, et Küsimus on taktikas.
"Meie eesmärk on sisuline debatt, ehk meile põhimõtteliselt ei sobi need maksumuudatused, mis suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust ja meile loomulikult ei sobi see, et kahe kolmandiku ulatuses kattuv valitsus enne valimisi tõstab peretoetusi, pärast valimisi neid kärbib, olukorras, kus Eesti riik on viimase saja aasta kõige madalama sündimuse juures," lausus Kiik.
"Meie ettepanekud on sisulised, ootame konstruktiivset debatti, ootame ka valitsuskoalitsioonilt valmisolekut oma jäika positsiooni vähemalt mingilgi määral tagasi võtta, arvestada seda, et mitte ainult koalitsioon ei ole saanud rahvalt mandaati, vaid opositsioonierakonnad niisamuti," lisas Kiik.
Keldo aga rõhutas, et koalitsioon ei saa vaadata vaid Keskerakonna esitatud 12 muudatusettepanekut, vaid opositsiooni esitatud muudatusettepanekuid tuleb vaadata tervikuna. "Opositsioon tervikuna on kuuele eelnõule esitanud suurusjärgus 2200 muudatusettepanekut," sõnas Keldo.
See, et Keskerakond on tegutsemas EKRE-st ja Isamaast teise taktikaga opositsiooni tugevust Kiige sõnul ei murenda. "Kindlasti mitte. Võib-olla isegi vastupidi. Opositsioonil ei ole sellist opositsioonilepingut, mille alusel siis toimetatakse ja oma tegusid koordineeritakse," sõnas Kiik.
Selle kohta, et koalitsioonil on tahe pidada debatti ja dialoogi, ütles aga Kiik, et seda ei ole, sest koalitsioon ei ole opositsiooni kompromissettepanekutele vastanud.
Keldo heitis opositsioonisaadikutele ette seda, et tihti ei jõua nad komisjonide istungitele, mille liikmed nad on ja kus erinevaid eelnõusid arutatakse.
Kiik rääkis, et obstruktsiooni ja kogu opositsiooni ning koalitsiooni vastasseisu põhjus on selles, et enne valimisi lubasid võimuerakonnad üht ja pärast valimisi teist.
"Koalitsioon rääkis pensionitõusust, peretoetuste tõstmisest – need olid asjad, mille peale rahvas andis teile mandaadi. Ja siis te pärast valimisi tulete ja tõstate käibemaksu, räägite automaksust, tahate maksuvaba tulu süsteemi muuta, nii et see suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Loomulikult on see mulle maailmavaateliselt vastuvõetamatu ja loomulikult me selle vastu seisame," ütles Kiik.
"Riigikaitsekulusid pole keegi vaidlustanud," rõhutas Kiik. Reformierakond on seni põhjendanud maksutõuse muu hulgas riigikaitsekulude kasvu rahastamisega.
Kiik märkis, et riigi rahandus on halvas seisus just Reformierakonna valitsuste tõttu. "Reformierakonna järjestikused valitsused on märkimisväärselt sadu miljoneid eurosid püsikulusid tekitanud. Ehk kõige pealt ühe käega tõstame toetusi ja siis läheme neid kärpima," sõnas Kiik.
"Kogu see jutt, et me hakkame riigi rahandust korda tegema on täpselt selline, et keeran mingi jama kokku ja siis tulen võtan mandaadi, et hakata seda enda jama lahendama," lisas ta.
Erkki Keldo sõnul alustas aastal 2016 Jüri Ratas oma esimese valitsusega suurt kulude rallit. "Seitsme aasta jooksul mitte ühtegi maksumuudatust niimoodi, et riigikassasse rohkem raha sisse tuleks, ei tehtud," rääkis Keldo.
"Püsimiinus tekkis ikkagi Reformierakonna juhitud valitsuste ajal. See on ju fakt. Seda kinnitavad teie enda rahandusministeeriumi ametnikud. Suured miinused, sajad miljonid eurod tulid Kaja Kallase valitsuste ajal, kus reformierakondlased olid rahandusministriteks," vastas Keldole Kiik.
Keldo rääkis, et opositsiooni poolt üle antud eelnõudega tekitatakse riigile kulutusi ca kahe miljardi euro suuruses juurde. "Kui see on sisuline arutelu, vastutustundlik rahanduspoliitika või riigimehelikkus... Põhimõtteliselt nende eelnõudega pandi kahe miljardi euro juures kulutusi juurde. Ja ainuke tulupool oli EKRE saadikute poolt meedia käibemaksu tõsta viielt 22-le protsendile," lausus Keldo.
Saatejuht Andres Kuusk küsis saate lõpus Erkki Keldolt, et mitut valitsuse usaldushääletust lähinädalatel parlament näeb. "Esialgu loodame, et ei tule ühtegi," vastas Keldo lisades, et loodab kompromissi leidmisele. Ta märkis, et kui opositsioon aga oma 2000 muudatusettepanekut tagasi ei võta, siis tuleb vaadata järgmisi võimalusi.
Toimetaja: Aleksander Krjukov