Tänavu mais maksis leivakilo poes 81 senti rohkem kui aasta eest ja saiakilole oli lisandunud 83 senti, näitavad konjunktuuriinstituudi andmed.

Selveri statistika kohaselt kasvas neil pagaritoodete hind tänavu võrreldes eelmise aasta jaanuari-mai perioodiga keskmiselt 20 protsenti, kuid maikuus aeglustus kasv 15 protsendi juurde.

Tootjad ütlevad, et hindade tõstmise kõrgaeg jääb juba selja taha.

Leiburi tegevjuht Ott Neeme rääkis ERR-ile, et eelmisel aastal tõstsid nad hinda kolmel korral ja viimati uuenes hinnakiri 1. novembril. "Sellel aastal ei ole me rohkem hinnatõuse teinud ja neid pole praegu ka rohkem plaanis," kinnitas ta.

Hindade korduva tõstmise põhjusena tõi Neeme välja sisendhindade hüppelise tõusu: kasvasid nii tööjõukulud, energia hind kui ka tooraine ja just viimane on leivatööstuse jaoks valusaim.

"Kuna hinnad läksid ootamatult ja kohe üles, siis pidime mingil perioodil seda kulu kandma, sest meie peame hinnatõusudest aegsasti ette teavitama, teisalt veel läbirääkimiste periood, nii et alati võtab suurem muutus aega, enne kui jõuame selle oma hindadesse üle viia," ütles Neeme.

Neeme selgitas, et näiteks jahu ostulepingud tehakse pikalt ette ja hind fikseeritakse pikemaks perioodiks. See tähendab, et kui hind järsku kerkib, annab see tootjale leevendusperioodi, aga kui langeb, ollakse sunnitud jahu kokkulepitud kallima hinnaga edasi ostma.

Põlvas tegutsev Lõuna Pagarid tõstis viimati hindu möödunud aasta juulis ning ettevõtte juhataja Kaire Kivirähk ütles, et toona olid põhjuseks energia ja tooraine hinnatõus ning kõigi sisendhindade ohjeldamatu kasv.

"Niisama ei taha keegi hindu tõsta. Meie oleme nii väike tegija, et jälgime seda väga pingsalt. Mida väiksem sa oled, seda keerulisem see on," tõdes ta.

Mis saab hindadest edasi, otsustab Lõuna Pagarid sügisel, kui tehakse uued kokkulepped jahu ostuks ja see paneb Kivirähu sõnul pagarituru paika. Tööjõu ja pakendi hinnasurve püsib senini.

Hinnakasv on jätnud jälje ka tarbijate käitumisele. Kivirähk ütles, et soodustooteid on juba terve aasta rohkem ostetud: ehkki tähtpäevaks soetatakse pigem seda, mis maitseb, siis argipäevaostude pealt püütakse kokku hoida. 

Samasugust tendentsi täheldas ka Neeme, kelle sõnul on märgata nii odavamatele toodetele liikumist kui ka tarbimise vähenemist.

"Inimesed ostavad leiba-saia vähem, kuigi see on peamine kategooria," tõdes ta. "On selge vähenemine."

Leiburi juhi sõnul on kõigil tootjatel omad konkurentsieelised ja hakkamasaamine sõltub brändi tugevusest, kuid nõrgemas positsioonis on praegu uuemad, vähem tuntud tooted. Kui inimene on ühe tootega harjunud, siis ei hakka ta enam uutega katsetama, vaid teeb väljamineku tuttavale tootele.

Nisu hinnalagi on käes

Aastaga on poelettidel 46 protsenti kallinenud ka nisujahu, mille kilohinnale lisandus veel maikuuski viis senti.

Veski Mati kaubamärgi all teraviljatooteid töötleva, pakendava ja hulgi müüva Veski Mati tegevjuhi Lauri Politanovi sõnul on nisu ja odra hinnalagi praeguseks käes. Kaera hind ei hakka aga kindlasti langema, sest suvi on alanud põuaselt ja viljakasvatajate jaoks on see kõige kehvem aeg, mil vili alles moodustub ning tahab saada niiskust ja vett.

Viljakasvatajaid mõjutab kõigi sisendite hinnatõus – kasvanud on nii elektri- ja kütuse- kui ka tööjõukulu ning globaalset viljaturgu mõjutab Ukraina sõda.

Toorainest tingitud suuri hinnatõuse Veski Mati juht ei prognoosi, pigem võib tekkida selles osas mingi langus, aga kuidas muutuvad sisendhinnad, ei osanud ta öelda.

"See on mõnes mõttes ettearvamatu," tõdes Politanov. "Samuti Ukraina viljaeksport, kuidas see kogu maailmaturu hindu mõjutab. Meie regioon on globaalses mõttes väike tegija, hinda mõjutavad suured tegijad ja sellest lähtub ka Baltimaade hind, et kas vili tuuakse Eesti veskitesse või viiakse laevaga minema."

Suund tervislikumalt toituda ja eelistada täisteratooteid on viinud valge jahu tarbimise Eesti regioonis väiksesse langusesse ja nii on see olnud juba aastaid. Samas on jahu viimaste aastate müüginumbreid raske võrrelda, sest vahepeale jäävad pandeemia-aastad, mille järel algas Ukrainas sõda ja see pani inimesi rohkem kuivaineid koju varuma, vähendades omakorda järgmiste perioodide müüki. Üldine trend on aga see, et müügiga ollakse 2019.–2020. aasta alguse tasemel.

Tootjate murena tõi Politanov välja selle, et Eesti turule on jõudnud väga madala hinnaga Ukraina jahu. Sealne vili on siinsest märksa odavam.

"Eesti omatootmine on tugevatel jalgadel, aga kui kaubandusketid toovad sisse odavat jahu ja müüvad seda, teeb inimene valiku odavama kasuks. Märgid on juba olemas, pakkumised on väga soodsad. Hinnasurve on igalt poolt ja võib tekkida olukord, kus tootja peab konkurentsis püsimiseks hindu langetama, kuigi sellel pole mingit põhjust taga," lausus Veski Mati tegevjuht.

Nii nagu leiva ja saia puhul, on ka jahu müügis märgata hinnatõusu mõjusid. Lõpptarbijad ehk need, kes poest jahu või kaerahelbeid ostavad, valivad Politanovi sõnul soodsama hinnaga tooted ega pruugi alati isegi kvaliteedist hoolida.