"Üldine hirmu sentiment on tegelikult ju alati surunud hindu ülespoole defitsiitsete ressursside puhul, milleks on muuhulgas ka energia ja kütus," rääkis ta "Vikerhommikus" ning tõi välja praegu Lähis-Idas ja Ukrainas kestvad konfliktid.

Lisaks põhjustavad Euroopa turul diislipuudust ümberkonfigureeritud naftatöötlemistehased, kus toodetakse toornaftast rohkem kergeid fraktsioone nagu bensiin ja lennukikütus ning vähem raskeid nagu näiteks diislikütus.

Samas rahvusvahelisel gaasiturul on gaasinappuse tõttu lihtsalt väga suur konkurents, mis ajab hindu üles ning see omakorda tõstab ka Eestis elektri- ja küttehinda, lisas ta.

Küsimusele, kes ja mis tegurid energiakandjate hindu kõige rohkem mõjutavad, tõi Vare välja Ameerika Ühendriigid.

"Tegelikult tuleb ikkagi endale aru anda, et ükskõik mis pidi vaadates, nii tehnilises mõttes kui ka geopoliitilis-geoökonoomilises mõttes on need siiski Ameerika Ühendriigid. Ameerika Ühendriigid on kaugelt suurimad – nad on ise suurimad tootjad ja tarbijad. Muuseas Ameerika Ühendriigid, see on vähetuntud asi, on ka gaasis tugevad, aga neil jääb üle ka rohkem kui kaks miljonit barrelit diislikütust [päevas], mida nad ekspordivad," rääkis ta. "Tegelikult kogu maailma mõjutavad Ameerika Ühendriigid. Poliitiliselt mõjutavad nad läbi igasuguste aktsioonide, läbi selle sama äsja mainitud Pärsia lahe sõja, läbi Ukrainast toimuva kaudsemalt ja kõikide nende majanduselementide, mida Ühendriigid on rakendamas Trumpi administratsiooni ajal."

Oma mõju oli ka Hiinal, mis vähendas järsult toornafta importi ja pani piirangud peale naftaproduktide väljaveole, mis tähendas seda, et see tekitas kriisi muudes maades. Samas võttis Hiina osaliselt kasutusele oma reservid, mis on maailma kõige suuremad. "Nii et nemad võivad tasandada neid laineid, aga otsustava tähendusega on ikkagi Ameerika Ühendriikide tegevus," tõdes ta.

Vare viitas ka mitmele lähiajal toimuvale poliitikasündmusele, mis võiksid energiahindadele oma mõju avaldada: teisipäeval toimivad Iisraeli üldvalimised, järgmisel teisipäeval, 3. novembril toimuvad USA vahevalimised, oodatavad kolmepoolsed kõnelused Ukraina sõja peatamiseks, APEC-i aastakoosolek, kus võiks toimuda USA, Hiina ja Venemaa liidri kolmikkohtumine.

"Ehk siis tegelikult meil on ees kuumad poliitilised sündmused, mis paraku mõjutavad ka kütuseturgu ja me tõesti keegi ei oska vist tõenäoliselt 100-protsendiliselt öelda, kuhu poole hinnataseme mõttes – kas üles või alla," rääkis ekspert.

Vare tõi välja ka energiaturgu jälgivate suurte institutsioonide prognoosid, mille kohaselt võib naftabarreli hind jõuda praeguselt kuni 120 dollarilt isegi 150 dollarini.

"Kas see peab paika või mitte – see tegelikult sõltub natukene nii pakkumise ja nõudluse vahekorrast, kui teistpidi sõltub muidugi ka emotsioonidest eriti finantsinstrumentide kasutamisel, mille roll on kütuse- ja energiaturgudel ebaproportsionaalselt suureks kasvanud," selgitas ta. "Sel ajal, kui vahepeal olid hinnad 120-ni tõusnud turgudel, siis tegelikud kaubahinnad spot-tehingutes laevade pardal olid juba 150 dollarit. Nii et tegelikult see on täiesti võimalik, et võib selline plahvatus toimuda, et järsku hüppab [hind] jälle uuesti."

Samas kui ühest küljest OPEC ei saa enam naftatoodangut rohkem eriti kasvatada, siis praegused prognoosid näevad ka seda, et kuna maailm on tõmmanud tarbimist kokku, siis võib juhtuda, et tegelikult nõudlus nii suur ei olegi ja 2027. aastal hoopis hinnad natukene langevad, rääkis Vare.

"Aga et nüüd tuleks tagasi sellised hinnad nagu siin vahepeal on olnud, seda muidugi loota ei tasu nii, nad ikka jäävad kuhugi sinna 60 ja 90 vahele ka kõige optimistlikumates stsenaariumites," lisas ta.

Veel ühe tegurina kütuste hinnale tõi Vare esile Jeemenis sõdivate huthide tegevuse Punase mere ääres, mis on tõstnud tankerite kindlustuse ja sellega ka veohinda.

"Täna on supertankerite veod, mis vanasti maksid 50, 60, 70 tuhat dollarit päevas, nüüd tõusnud juba miljonini. Sellised asjad loomulikult ka mõjutavad kauba lõpphinda ja aitavad suruda hinda ülespoole ka siis, kui muud faktorid suruvad teda allapoole. Sest huthid praegu selgelt suudavad kontrollida olukorda," rääkis ta.

Selle kõrval on aga olukord Pärsia lahes praegu pisut paranenud, kus hiljuti tõusis naftavedude maht kuni 80 protsendini enne Iraani sõda olnud tasemest, märkis Vare.

"Aga need on sellised üksikud sööstud ja need on seotud suurte riskidega, sest liigutakse piki Omaani rannikut väljalülitatud transponderitega katsetades möödahiilimist rohkem kui seda konvoeerimist, millest ameeriklased räägivad ja iraanlased aeg-ajalt jälle mõne laeva ka süütavad, nagu me teame," kirjeldas ta.

"Nii et ebakindlus valitseb laevandusmaailmas, logistikamaailmas ja see ebakindlus tähendab alati palju kõrgemaid hindu. Nii et halb mõju on sellel igal juhul ja kui näiteks sõjategevuse eskaleerub ja siis loomulikult enam mingit tankerid kuhugi ei sõida, siis paugust jällegi kukub praegu läbilipsav voog nulli lähedale sealtkandist ja siis loomulikult hinnad lähevad jälle vastavalt üles. Nii et halvad uudised on tegelikult potentsiaalselt selle piirkonna poliitiliste sõjaliste pingete tõttu kogu aeg soolas," tõdes ta.

Rääkides gaasist, meenutas Vare, et kolmandik maailma vedelgaasist tuli enne sõda Katarist ning gaasitarned ei ole taastunud, mis tähendab, et seda peaks kusagilt mujalt saama. Kui Euroopa sai enne Ukraina sõda suure osa gaasist torujuhtmete kaudu Venemaalt, siis pärast sellest loobumist on kasvanud nõudlus laevadega transporditava veeldatud gaasi järele, millele tema sõnul joostakse võidu praktiliselt üle maailma.

"Ja see tähendab seda, et nagu ikka – see on nagu oksjon, hinnad lähevad üles ja lähevad ka meie jaoks üles – isegi siis kui koguse saad kätte, siis maksad lihtsalt selle eest rohkem," ütles ta.

Vare meenutas ka, et Euroopa gaasihoidlad ei ole praegu nii täis nagu nad peaks olema, neis on umbes kümme protsenti vähem gaasi kui tavapäraselt sel ajal.

"Ja kui nüüd talv tuleb pehmem, siis pole hullu, aga kui tuleb külm talv, mida siin mõned ennustavad, siis see tähendab, et gaasitarbimine on suurem ja hoidlad jooksevad kiiremini tühjaks ja asendus võtab rohkem aega ja hinnad lähevad üles. Midagi teha ei ole, see on turg," rääkis ta.

Lõpetuseks rõhutas Vare, et kõik naftamaailma tegijad jälgivad hoolega poliitilisi sündmusi, aga ka nemad ei suuda täpseid arenguid ette öelda.

"Ja miks me arvame, et meie targemad oleme. Tarbijana peame sellega leppima, et iga ebameeldiva tähendusega globaalne poliitiline sündmus toob kaasa hinnakasvu kütuseturul. Ja selles ei ole midagi traagilist, aga meeldiv see ka ei ole. Kütusehindade hüppeline liikumine, eriti nende kasv, aeglustab majanduslikku kasvu – see on ka üks miinus, ja suurendab inflatsiooni – see on teine miinus," märkis energiaekspert Vare.