Elektri börsihinnad on juba mõnda aega madalamal kui universaalteenuse hind. Sellele vaatamata kasutab universaalteenust 1. juuni seisuga endiselt üle 119 000 elektritarbija. Neile lisandub ligi 96 000 elektrimüüja lepinguta klienti ehk elektri üldteenuse kasutajat, kes eelmise aasta sügisel viidi automaatselt üle universaalteenuse hinnale.

Enne 2022. aasta sügist oli üldteenuse hind seotud börsihinnaga. Ministeeriumi soov on üldteenus seaduse abil taas odavamaks muuta, ütles MKM-i energeetika osakonna juhataja Rein Vaks.

"Täna, kui me vaatame börsihindu, siis viimased kolm-neli kuud on olnud börsihind kuu keskmisena soodsam kui universaalteenuse hind ja seetõttu on meil nüüd vaja ka seadusega üldteenuse põhiline hind lahti siduda universaalteenuse hinnast ja siduda see kenasti ära börsihinnaga, et kõik tarbijad börsi madalatest hindadest võimalikult palju kasu lõikaksid," rääkis Vaks.

Vastav seadusemuudatus võiks valmida ja jõustuda veel selle aasta sügisel. Börsihinnale lisanduks ka marginaal, suurusjärgus 20-40 eurot megavatt-tunni eest.

Eesti Energia energiatoodete juht Armen Kasparovi sõnul oleks sellisel kujul eelnõu kasulik vaid üldteenuse klientidele, aga soodsamale hinnale üleminekut võiks automaatselt võimaldada ka universaalteenuse lepingulistele tarbijatele: "Et see universaalteenus on olnud kallim juba tegelikult esimesest jaanuarist saati, peaaegu kuus kuud järjest, on tarbijad pidanud maksma oluliselt rohkem kui need, kes on kas börsil või fiksil (fikseeritud hinnal - toim.). Tänaseks on see vahe kasvanud juba seitsmele sendile kilovatt tunni eest, mis on ligi 33 protsenti kallim kui turul pakutavad lahendused."

Tegelikult kaalutaksegi Vaksi sõnul praegu, kas eelnõusse sisse kirjutada printsiip, mis mõjutaks ka universaalteenusel olevaid lepingulisi kliente: "Kui börsi hind on viimased kaks kuud madalam kui universaalteenuse hind, siis peab elektrimüüja universaalteenuse hinnalepingu lõpetama ja tarbija saab kasu siis börsi madalast hinnast ja sõlmib ise siis õige müügilepingu selle müüjaga, kellega ta tahab lepingut sõlmida või siis jääb üldteenuse peale. See on meil kaalumisel variant, me ei ole veel otsustanud, kas me selle paneme eelnõusse sisse. Loodetavasti jõuame otsuseni lähinädalatel."

Kasparovi sõnul on see tervitatav idee, kuid elektrimüüja peaks teostama seesuguse analüüsi vaid üks kord: "Ühekordse hoogtööna seda teha on täitsa mõistlik. Tegime samasuguse harjutuse tegelikult eelmise aasta oktoobris, kui me pakkusime ligi 150 000 kliendile minna üle universaalteenusele. Täna on neid kliente meie portfellis 70 000, keda kõnetada tuleks, aga nüüd kui seda teha iga kahe kuu tagant, siis see koormus on natukene liiga suur. Kui ühekordne aktsioon, siis tõesti tervitatav, kui iga kahe kuu tagant siis see läheb minu arvates natukene keeruliseks."