Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt võiks Euroopa Liit toetada Ukrainat finantsabina 50 miljardi euro mahus. Väljapakutud summa läheks nii Ukraina valitsuse praeguste kulude katteks kui ka prioriteetsete riigi taas üles ehitamise projektide toetamiseks, kirjutas oma allikatele tuginedes Bloomberg.

Abipaketi sisu võidakse kohandada enne selle avalikustamist teisipäeval Londonis Ukraina ülesehitamise teemalisel konverentsil. Londonis on kohal ka Ukraina valitsusametnikud, kes soovivad riigi sõjajärgseks ülesehitamiseks kaasata erasektorit.

Euroopa Komisjon tahab, et välja pakutav finantsabi meede ei oleks sõjas olevale Ukrainale administratiivselt liiga koormav. Abi antakse nii toetuste, sooduslaenude kui ka tagatiste kujul. Abipaketi tarbeks vajalik raha pärineb Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest, mis katab aastaid 2024 kuni 2027. Iga-aastaselt oleks see abipakett siiski väiksem kui senise aasta 18 miljardit eurot.

Võrrelduna eelmiste Ukraina finantsabi pakettidega hõlmab uus plaan panustamist liikmesriikide poolt, selmet laenata kokku vajalik raha finantsturgudelt. Maailmapank on varem hinnanud, et Ukraina taas üles ehitamine võib maksma minna kuni 411 miljardit dollarit (ligikaudu 375,6 miljardit eurot). Euroopa Liit ja teised riigid on praeguseks kiitnud heaks 38 miljardi euro mahus majanduslikku abi alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist 2022. aasta veebruaris.

Euroopa Liidu abipaketiga nõutakse Ukrainalt mitmesuguseid reforme, mis on seotud õigusriigi põhimõtete parandamise ja korruptsiooni vastu võitlemisega. Need reformid peaksid aitama Ukrainal edenda Euroopa Liiduga liitumise trajektooril.

Euroopa Komisjon on varem öelnud, et katab enamuse Ukraina taas üles ehitamise kuludest, kuigi Euroopa Liit ootab ka teistelt doonoritelt ja erasektorilt oma panust. Samuti uurib Euroopa Liit, et kas kuidagi on võimalik Ukraina toetamiseks kasutada ka külmutatud Vene varasid.