Oluline kolmapäeval 21. juunil kell 22.21:

- EL lisas Ukraina relvastamise fondi 3,5 miljardit eurot;

- Zelenski: Ukraina vastupealetung on olnud oodatust aeglasem;

- Ukraina kõrge ametnik soovitas Vene kodanikel Krimmist koju naasta;

- Venemaa viis Mustale merele raketikandja Admiral Makarov;

- Venemaa pommitab jätkuvalt Kahhovka paisu lähedast linna;

- Ukraina kindral: Venemaa kaotas vähemalt viis kompaniid Tavria suunal;

- ISW: Venemaa armee värbab üha rohkem vange;

- USA annab Ukrainale 1,3 miljardi dollari ulatuses täiendavat abi;

- Budanov: venelased mineerisid täiendavalt Zaporižžja tuumajaama;

- Budanov lükkas tagasi Putini väited, et Venemaa taktikalised tuumarelvad jõudsid Valgevenesse;

- Briti luure: Venemaa ehitab Krimmi kaitseks veel kaitserajatisi;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 540 sõdurit ja 32 suurtükisüsteemi.

Läti on valmis saatma kõik oma helikopterid Ukrainale

Läti peaminister Krišjānis Karinš teatas, et Läti on valmis saatma kõik oma helikopterid Ukrainale. Karinši sõnul peaks see olema eeskujuks teistele riikidele, vahendas BBC.

Kindral Tarnavski sõnul jätkavad Ukraina väed lõunarindel pealetungi

Ukraina relvajõudude Tauria suuna ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavski teatas kolmapäeva õhtul Telegrami kaudu, et Vene väed kaotasid viimase päeva jooksul kolme kompanii jagu sõdureid, kes kas hukkusid lahingute käigus või said haavata. Samuti hävitati kolm Vene laskemoonaladu.

Tauria on ajalooline piirkond, mis hõlmas endas eri perioodidel Lõuna-Ukrainat kui ka Lõuna-Ukrainat ja Krimmi poolsaart.

Venemaa pommitab jätkuvalt Kahhovka paisu lähedast linna

Vene väed pommitasid Dnipropetrovski oblastis asuvat Nikopoli linna, kahjustades elumaju ning elektriliine, ütles oblasti kuberner Mõkola Lukašuk.

Inimohvreid ei olnud, kuid pihta said kaheksa elumaja, üks asutus, spordihoone ja kaks elektriliini.

Nikopolit, kus elab üle 100 000 inimese, on Vene väed jätkuvalt pommitanud. Linn asub Kahhovka veehoidla kaldal.

EL kiitis heaks 11. sanktsioonide paketi Venemaa vastu

Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kolmapäeval kokku uues sanktsioonide paketis Venemaa vastu tulenevalt Venemaa sõjalisest kallaletungist Ukrainale. Uue paketi eesmärgiks on suuresti peatada senistest sanktsioonidest kõrvalehiilimine kolmandate riikide kaudu.

Vene väed on kindlustanud ka Põhja-Krimmi kanali kalda

Brady Africk jagas sotsiaalmeedias komposiitpilti Image Lab satelliitpiltidest, millel on näha kindlustusi Põhja-Krimmi kanali kaldal. Enne Kahhovka veehoidla tammi hävitamist oli kanal üks olulistest Krimmi poolsaare veega varustamise viisidest. Kogu kanali ala on alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusperioodist Vene vägede kontrolli all.

Here is a look at some of Russia's trenches along the North Crimean Canal.

Russian forces in Ukraine have constructed networks of fortifications in occupied territory. An interactive map showing many of these defenses is available here: https://t.co/JGlYbCrrUE pic.twitter.com/5p0zvZ1QDA

— Brady Africk (@bradyafr) June 21, 2023

EL lisas Ukraina relvastamise fondi 3,5 miljardit eurot

Euroopa Liit otsustas kolmapäeval lisada 3,5 miljardit eurot fondi, mida kasutatakse Ukraina relvade eest maksmiseks, vahendas BNS AFP teadet.

Ühenduse eesistujamaa Rootsi märkis, et Brüsseli kohtumisel anti Euroopa Rahurahastu (European Peace Facility - EPF) suurendamiseks roheline tuli. EL-i liikmesriigid on kasutanud Ukraina relvastamiseks ära umbes 5,5 miljardit eurot 2021. aastal partnerriikide toetamiseks loodud fondi rahast.

Sellest läks 3,6 miljardit kompensatsiooniks liikmesriikidele, mis saatsid oma relvi Ukrainale ja kaks miljardit Kiievi laskemoonaga varustamise programmile. Fond loodi algselt aastani 2027, kuid EL-i liidrid lisasid eelmise aasta lõpus sinna kaks miljardit eurot ja andsid siis ka põhimõttelise nõusoleku täiendada fondi nüüd kokku lepitud 3,5 miljardi euroga.

Mõned riigid on avaldanud soovi fondi rahastu ülemmäära tõsta, et raha jätkuks ka Aafrika ja teiste piirkondade riikidele. Brüsseli sõnul on liikmesriigid ja fond kokku andnud Ukraina relvastamiseks 15 miljardit eurot.

EL annab ka tuhandetele Ukraina sõduritele väljaõpet. Veebruaris teatas Brüssel, et aasta lõpuks koolitatakse 30 000 sõdurit.

Zelenski: Ukraina vastupealetung on olnud oodatust aeglasem

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas intervjuus BBC-le, et Ukraina üksuste edenemine lahinguväljal on olnud oodatust aeglasem. Samas rõhutas Zelenski, et sõda pole Hollywoodi film, kus peaks kohe tulemusi ootama. Seni on Ukraina teatanud kaheksa küla vabastamisest Vene vägede poolt okupeeritud Lõuna-Ukrainas.

Ukraina president rõhutas, et edenemine ei saa olema lihtne, kuna Vene väed on mineerinud ligikaudu 200 000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi. Kõrvutuseks on Eesti maismaa pindala on üle 45 300 ruutkilomeetri. Volodõmõr Zelenski rõhutas lisaks, et mis iganes survet keegi ka ei avalda, siis edenevad Ukraina väed ikkagi nii nagu ukrainlased ise heaks peavad. Zelenski rõhutas lisaks, et olenemata vastupealetungi edust ei nõustu Ukraina kunagi konflikti külmutamisega, kuna see ei paku Ukrainale mitte mingeid väljavaateid.

Volodõmõr Zelenski toetas samas intervjuus Ukrainale julgeolekutagatiste andmist NATO riikide poolt, kuid pidas siiski lõplikuks sihiks liitumist kaitsealliansiga. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles hiljuti, et Ukraina liitumist NATO-ga ei arutata juulis toimuval NATO Vilniuse tippkohtumisel.

Ukraina president kommenteeris ka F-16 hävituslennukite andmist Ukrainale. Zelenski sõnul võiksid Ukraina hävituslennukite piloodid nende lennukite käsitlemist õppima hakata juba augustis ning lennukid ise võiksid kohale jõuda kuue või seitsme kuuga.

Volodõmõr Zelenski kommenteeris ka hiljutist Vladimir Putini kommentaari, mille käigus viimane väitis, et Zelenski on häbiplekk juudi rahvale. Zelenski sõnul tundub, et Putin ei saa täiel määral oma sõnadest aru ning tundub nagu Vene president oleks Hitleri järel teine antisemitismi kuningas. "See on president rääkimas. Tsiviliseeritud maailm ei saa nii rääkida. Mulle oli kusjuures oluline kuulda maailma reaktsiooni ja olen selle osas tänulik," sõnas Zelenski. BBC tõi esile, et ka Zelenski kaotas sugulasi Holokaustis.

USA eraldas Ukrainale 1,3 miljardi dollari eest majandusabi

Ameerika Ühendriigid eraldavad Ukrainale 1,3 miljardi dollari väärtuses majanduslikku abi, teatas USA välisminister Antony Blinken Ukraina ülesehitamise konverentsil Londonis, vahendas Reuters. Konkreetne abipakett on mõeldud Ukraina energiataristu, sadamate ja muu taristu uuendamiseks.

Kuberner: Moskva oblastis lasti sõjaväebaasi lähedal alla kaks drooni

Kolmapäeva varahommikul tulistati Moskva oblastis sõjaväebaasi lähedal alla kaks drooni, mis ei põhjustanud kahju ega ohvreid, väitis piirkonna kuberner.

"Kaks drooni kukkus alla täna kell 5.30 ja 5.50 hommikul, kui nad lähenesid sõjaväebaasi hoidlatele" Naro-Fominski rajoonis, umbes 50 kilomeetri kaugusel Moskvast edelas, kirjutas kuberner Andrei Vorobjov Telegrami kanalis, lisades, et droonid tulistati alla.

Ukraina kõrge ametnik soovitas Vene kodanikel Krimmist koju naasta

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov soovitas ajutiselt okupeeritud Krimmis viibivatel venelastel esimesel võimalusel koju tagasi pöörduda.

Küsimusele, millest annavad tunnistust viimased satelliidipildid poolsaarelt, millelt on näha, kuidas  okupandid kaitseliine ehitavad, vastas Danilov: "See on hirm. Nad saavad aru, et see on ainult aja küsimus, millal me kohale jõuame ja nad sealt välja kihutame."

Danilov lisas, et sissetungijad ei naase koju läbi Ukraina territooriumi. "Kellel on aega minna sealt kodumaale, kust nad tulid, see mingugi sellele territooriumile. Sest ma võin öelda: kõik, kellel oli vara enne 2014. aastat, saavad vara tagasi, kõik, kes kannatasid kahju, saavad hüvitist selle eest, mida seal saatis korda Venemaa terroristlik institutsioon."

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on varem öelnud, et kui sõda algas Krimmist, peaks see seal ka lõppema.

USA annab Ukrainale 1,3 miljardi dollari ulatuses täiendavat abi

USA välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval, et Washington annab Ukrainale 1,3 miljardi dollari ulatuses täiendavat abi. Tegemist on majandusabiga, mille raames aitab USA Ukrainal taastada elektrivõrku ja taristut, vahendas Reuters. 

Budanov: venelased mineerisid täiendavalt Zaporižžja tuumajaama

"Venelased mineerisid täiendavalt Zaporižžja tuumajaama, eelkõige mineeriti jahutustiik," ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov. 

"Kahjuks on praeguse seisuga teatav oht olemas. Ütlen veel kord: teatud. Sest Zaporižžja tuumajaam on ennekõike okupatsiooniväe ajutise kontrolli all. Ja tõde on see, et tammi lõhkumisega hävitasid nad vee tavapärase voolu tuumaelektrijaama jahutitesse. Seda esiteks. Teine, aga kohutavam on see, et selle aja jooksul mineeriti täiendavalt Zaporižžja tuumajaama ja mineeriti nimelt jahuti," ütles Budanov.

Venemaa viis Mustale merele raketikandja Admiral Makarovi

Mustale merele on sisenenud Venemaa raketikandja Admiral Makarov, vahendas portaal Unian kolmapäeval Ukraina Lõuna operatiivväejuhatuse teadet. 

"Praeguse seisuga on Musta mere laevarühma suurendatud kaheksa ühikuni: sellega on liitunud fregatt Admiral Makarov, mis on varustatud kaheksa Kalibr raketiga," teatas väejuhatus.

Avatud allikate andmeil juhib fregatti endine Ukraina mereväelane, Vinnõtsja oblastist pärit 1. järgu kapten Hõrhori Brejev. 2014. aastal vandus ta truudust Vene Föderatsioonile.

Ukrainas on Brejevi suhtes alustatud kriminaalmenetlust Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 408 alusel (deserteerumine).

Ukraina kindral: Venemaa kaotas vähemalt viis kompaniid Tauria suunal

Ukraina relvajõudude Tauria suuna ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavski teatas, et Vene väed kaotasid hukkunute ja haavata saanutena rohkem kui viis kompaniid sõdureid. Ukraina väed hävitasid või kahjustasid kindrali väitel 46 Vene sõjatehnika ühikut. 

Tauria on ajalooline piirkond, mis hõlmas endas eri perioodidel Lõuna-Ukrainat kui ka Lõuna-Ukrainat ja Krimmi poolsaart.

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas teisipäeva õhtul, et Ukraina väed teevad lõunarindel väikseid edusamme. Maljari sõnul käivad piirkonnas ägedad lahingud ning lubas, et suurem rünnak on alles tulemas, vahendas The Kyiv Independent. 

ISW: Venemaa armee värbab üha rohkem vange

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel alandab Kreml Venemaa sõjateenistuse nõuetele vastavust, kuna Moskva tahab juurde värvata kahuriliha. Venemaa armee värbab nüüd üha rohkem vange. 

Vene sõltumatu inimõigusorganisatsiooni Istuv Venemaa juht Olga Romanova ütles, et alates 1. veebruarist 2023 on kaitseministeerium võtnud umbes 15 000 vangi Vene armeesse, vahendas The Kyiv Independent. 

Budanov lükkas tagasi Putini väited, et Venemaa taktikalised tuumarelvad jõudsid Valgevenesse

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles teisipäeva õhtul, et Venemaa pole veel saatnud Valgevenesse taktikalisi tuumarelvasid. Venemaa president Vladimir Putin väitis 16. juunil, et esimesed taktikalised tuumarelvad jõudsid Valgevenesse. 

Putin ütles selle aasta 25. märtsil, et paigutab Valgevene palvel nende riigi territooriumile taktikalised tuumarelvad. 

Briti luure: Venemaa ehitab Krimmi kaitseks veel kaitserajatisi

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuses rindeülevaates esile, et Vene väed on Krimmi poolsaare kaitseks asunud rajama täiendavaid kaitserajatisi. Üks uutest kaitseliinidest asub praegusest rindejoonest märgatavalt lõuna pool okupeeritud Armjanski linnast põhja pool. Uus kaitseliin on üheksa kilomeetrit pikk ning see peaks aitama kaitsta kitsast maismaasilda, mis ühendab Krimmi poolsaart Hersoni oblastiga.

Brittide hinnangul peab Venemaa Krimmi poolsaare enda kontrolli all hoidmist jätkuvalt oluliseks poliitiliseks prioriteediks. Selliste kaitserajatiste rajamine näitab brittide hinnangul, et Vene väejuhatus hindab tõenäoliseks Ukraina võimet rünnata otse Krimmi.

Russian Defensive Positions North of Armyansk: Area in Detail. pic.twitter.com/nsCFIuNU67

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 21, 2023

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 540 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 222 000 (võrdlus eelmise päevaga + 540);

- tankid 4006 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 7771 (+21);

- lennukid 314 (+0);

- kopterid 306 (+0);

- suurtükisüsteemid 3920 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 615 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 375 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 3428 (+35);

- tiibraketid 1214 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6667 (+22);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 539 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.