Kiisler: valimiste järel kardinaalselt muutuvad seisukohad on oht demokraatiale
Kogenud poliitiku, praeguse erakonna Parempoolsed aseesimehe Siim Kiisleri hinnangul on demokraatiale väga ohtlik, kui tavaks saab käitumine, kus poliitikud enne valimisi räägivad üht ning pärast kardinaalselt oma seisukohti muudavad.
Riigikogu kevadistungjärku ja selle lahutamatuks osaks saanud obstruktsiooni "Vikerhommikus" kommenteerinud Kiisler peab kahetsusväärseks, et vähem on juttu olnud parlamendis toimunu sisust ning liiga palju tähelepanu sai formaalne konflikt. Küll aga peab Kiisler enneolematuks, kuidas praegune valitsusliit Reformierakonnaga eesotsas ei rääkinud varem sellest, mida nad pärast valimisi teha kavatsevad.
"Tegid enne valimisi häid asju, rääkisid ilusat juttu ja pärast valimisi käitusid hoopis teistmoodi. Ma arvan, et see on probleem, sest meil on ju tegelikult palju populistlikumaid erakondi siin viimasel ajal riigikogus olnud – EKRE, Isamaa. Et kui nemad vaatavad kõrvalt seda, siis nad kindlasti jälgivad, kuidas nüüd valija käitub. Kas valija karistab Reformierakonda selle eest, et nad ütlevad jah, me ei rääkinud enne valimisi tõtt, sest nii ei olnud kasulik, või valija nagu andestab selle. Kui valija andestab, siis teised erakonnad hakkavad ka nii käituma," ennustab Kiisler.
"See on selles mõttes kindlasti väga ohtlik demokraatiale, kui me enne valimisi hakkamegi nägema ainult ilusaid muinasjutte ja pärast valimisi nagu päris elu. Siis pettumus sellises esindusdemokraatias saab olla kindlasti olema tugevam."
Kiisleri hinnangul peaksid nüüd valijad Reformierakonna poliitikutega kohtudes selgelt välja ütlema, et enne valimisi ühtmoodi ja pärast teisiti käituda pole ilus. "See sõnum minu arust peaks kohale minema, muidu see tõesti tekitab sellist uut suuremat pettumust."
Eraldi teemaks peab Kiisler seda, et kevadistungjärgu obstruktsiooni käigus leiutati nippe, mida riigikogu töö- ja kodukord praegu hästi reguleeri. Ta usub, et taolistele olukordadele on võimalik siiski suhteliselt lihtsalt lahendusi leida, kui tekib taas rahulikum hetk.
Samas tõdes Kiisler, et elu näitas, et praegu sai asjad aetud ka töö- ja kodukorra seadusega ning poliitikud said enne jaanipäeva ilusti vabaks.
Kiisler usub, et veel augustis, juba enne sügisistungjärgu algust võib valitsusliit soovida erakorralisi istungeid, et saada päevakorrast maha hulk obstruktsiooni käigus esitatud eelnõusid ja arupärimisi.
"Võib-olla jätavad ka sügisesse, aga ma arvan, et mõistlik oleks neil need vahepeal ära teha."
Kuidas seejärel riigikogu töö edasi läheb, sõltub Kiisleri sõnul sellest, kuidas opositsioon olukorda hindab. "Üldiselt obstruktsioon ei lõppe mitte sellepärast, et padrunid saaksid otsa ja laskemoona ei jätkuks. Obstruktsioon lõppeb selle pärast, et erakonnad vaatavad, et ei lähe enam avalikkusele peale või vähemalt see muutub ebapopulaarseks. Nii kaua, kui nad näevad, et nad võidavad sellest, nii kaua nad seda teevad."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe