"Eesti on nüüd nende õhtumaise kultuuriga riikide hulgas, kus riiklik ilmalik abielu on võimalik sõlmida inimestel sõltumata seksuaalsest sättumusest. Ehk on võimalik sõlmida mehe ja naise vahel ja on võimalik sõlmida kahe naise või kahe mehe vahel," ütles Liisa Pakosta ERR-ile.

Pakosta märkis, et tema vastu hääletamine 2014. aastal oli tingitud sellest, et laste õigused ei olnud piisavalt kaitstud, ent nüüd on see probleem parandatud.

"Olulised täiendused, mis said perekonnaseadusesse veel tehtud, on laste kaitseks. Meil on kujunenud olukord, kus rahvastikuregistrisse on tekkinud lastele kolm vanemat. Väga oluline täiendus on, et Eestis on ühel lapsel kuni kaks vanemat, reeglina ema ja isa, aga teatud juhtudel võib olla ka ema ja teine vanem või isa ja teine vanem. Ja see vabastab lapsed pikkadest kohtuvaidlustest nende vanemlike küsimuste üle, mis siiamaani on olnud. Nüüd on laste õigused koos abieluõigustega väga hästi kaitstud," lausus Pakosta.

"Minu enda seisukohad selles küsimuses [samasooliste kooselu ja abielu] ei ole muutunud. See, et abieluvõrdsus on kõige parem lahendus, selgus tegelikult juba selle kooseluseaduse ettevalmistamise ajal, mille algatusgruppi ma ju kuulusin," ütles Pakosta.

Annely Akkermann ütles, et kui tema 2014. aastal kooseluseaduse vastu hääletas, ei olnud Eesti ühiskond selleks seaduseks veel küps.

"Seadusloome on selline, et ta peab ikkagi enamusele sobima. Ja 2014. aastal ei olnud enamus inimesi valmis seda vastu võtma, toetus ühiskonnas ei olnud nii suur. Minu isiklik arvamus ongi see, et kui ühiskond on küps seda aktsepteerima, siis ta võib olla ka perekonnaseadusega reguleeritud ja antud võimalus samasoolistele inimestele abielu sõlmida," ütles Akkermann.

Samuti Isamaa ridades tol ajal riigikogus olnud praegune Reformierakonna fraktsiooni liige Marko Mihkelson jättis 2014. aastal kooseluseaduse vastu võtmise poolt hääletamata.

"Kuna toona ma olin Isamaa liige ja Isamaa oli otsustanud kindlasti olla kooseluseaduse vastu, siis minu otsus mitte hääletada oli pigem mittenõustumine toona erakonna peamise liiniga. See nagu ka mõned teised väärtusküsimused viisid mind otsuseni, mis 2017. aastal pani mind ka Isamaast lahkuma," ütles Mihkelson.

Mihkelson ütles, et ei usu, et otsust anda samasoolistele paaridele õigus abielluda annaks enam tagasi pöörata. "Ma ei kujutaks seda ette, et inimestele kord antud õigusi ja vabadusi hakkaks keegi tagasi pöörama. Ma pean seda väga märgiliseks sammuks meie ühiskonna arengus ja kindlasti on see väga positiivselt vastu võetud ka meie liitlaste ja partnerite poolt," sõnas Mihkelson.

Koos Mihkelsoniga 2017. aastal IRL-ist välja astunud välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles, et kooseluseadust ei toetaks ta ka täna, sest see on poolik lahendus.

"Üks väga oluline põhjus, miks ma lahkusin IRL-ist või tänasest Isamaast, oli maailmavaateline konflikt ja ma olin väga selgelt ka koos Marko Mihkelsoniga IRL-i liberaalsem pool. Ja teine on see, et ma olen alati olnud seisukohal ja olin ka nendel koalitsiooniläbirääkimistel, et kooseluseadus ei ole lahendus, vaid abieluvõrdsus on tegelikult see lahendus. Tol ajal oli see debatt veel sellel tasemel, kus ühiskond oli ikka väga selgelt veel mitte läbi rääkinud. Tänaseks ühiskonna valdav enamus toetab abieluvõrdsuse teemat," ütles Tsahkna.

Tsahkna märkis, et samasooliste abielu kehtestamine saadab kogu maailmale tugeva sõnumi. "See, et Eesti kehtestas abieluvõrdsuse, on ülitugev sõna. Me oleme riik, mis peab lugu kõikide inimeste õigustest ja rahvusvahelisel tasemel on see samuti väga tugev sõnum. Me oleme saanud tagasisidet kuni USA välisminister Antony Blinkenini välja, kes on ka Eestit avalikult tunnustanud selle eest. Me oleme astunud täiesti uuele tasemele, mis puudutab isikuvabadusi ja ka Eesti riigi mainet," rääkis Tsahkna.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles hiljuti, et samasooliste abielu kehtestamine kutsuks esile kultuurikonflikti ning lõhuks abielu kui kultuuriinstitutsiooni.

"Ma arvan, et Urmas ise ka ei usu seda, mida ta räägib, tundes teda väga pikalt. Aga temal on selline erakond täna, mis on väga EKRE-suunaline. Eks ta peab rääkima seda juttu, mida erakond soovib," kommenteeris seda Tsahkna.

Kuidas riigikogu 2014. aastal kooseluseaduse eelnõu hääletas, saab vaadata siin.