Riigikohus tegi ikkagi ülimalt olulise otsuse. Kui riigikohus oleks teinud vastupidise otsuse, siis sellisel juhul ta oleks parlamendi täielikult tasalülitanud. Opositsioon ei oleks siis piirdunud nende asjadega, nad oleks saanud palju
jõudu juurde mõelda veel uusi asju ja piirata veel juhatase õigusi. Nii et selles mõttes oleks see tähendanud anarhiat," ütles Kivimägi ERR-ile.

"Ei saa olla paremat uudist jaanipäevaks ja ma arvan, et mul ei ole nii toredaid jaanipäeva töökarjääri mõttes kunagi olnud, kui see, mis nüüd saab olema," lausus Kivimägi.

"Ma olin selles väga veendunud, mida ma ka avalikult korduvalt väljendasin. Siin on kaks poolt. Esiteks on see ikkagi riigikogu enesekorraldusõigus. Ja teine on see riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 13, lõige kaks, punkt 18, mida ma olen palju-palju kordi tsiteerinud. Ja tõepoolest see säte ütleb seda, et riigikogu juhatusel on õigus otsustada riigikogu kodu- ja töökorra seaduse
ja teiste seadustega reguleerimata protseduuriküsimusi. Ja mida ma olen palju-palju kordi öelnud, on see, et mis siis veel, kui mitte see, et kui kaua võib anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kuna see riigikogu töökorra seaduses ei ole sätestatud ja ei saa ju ainult üks põhiseaduses sätestatud punkt, näiteks õigus anda üle arupärimisi, prevaleerida teiste põhiseaduses fikseeritud ülesannete ja kohustuste üle," kommenteeris Kivimägi.

Kivimägi sõnul ei tee riigikohtu otsus teda opositsiooni suhtes üleolevaks, vaid ta otsib jätkuvalt tasakaalukat kompromissi. Kivimägi soovitab opositsioonil obstruktsiooni eesmärgil esitatud eelnõud ja arupärimised tagasi võtta.

"Mina ei aja selle peale nina püsti, ma olen loomulikult ülimalt rõõmus selle otsuse üle. Aga meil on vaja vähemalt selles koosseisus veel kolm ja pool aastat kenasti koostööd teha. Minu suurem ootus on sellele, et opositsioon võtaks tagasi obstruktsiooni eesmärgil esitatud eelnõud ja arupärimised. Ma näen siin nüüd oluliselt rohkem ruumi selliseks heaks koostööks opositsiooni-koalitsiooni vahel ja parlamendi efektiivseks tööks," kommenteeris Kivimägi.

"Ma kindlasti ei kavatse seda riigikohtu otsust kasutada ära selleks, et nüüd kuidagi opositsiooni veelgi rohkem piirata. Meil ei ole seda eesmärki, eesmärk on see, et opositsioon ja koalitsioon töötaksid normaalselt koostöös ja mõlemal poolel on võimalus oma õigusi ja huve väljendada," sõnas Kivimägi.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas jätta läbi vaatamata opositsioonisaadikute esitatud kaebuse riigikogu juhatuse otsuse peale lõpetada protseduuriliste küsimuste esitamine ning jätta rahuldamata kaebus otsuse suhtes lõpetada eelnõude ja arupärimiste üleandmine.

Opositsioonierakondade Keskerakonna, Isamaa ja EKRE esindajad teatasid kolmapäeval 17. mail, et pöörduvad seoses koalitsiooni ja riigikogu juhatuse tegevusega esmaspäevasel ja teisipäevasel riigikogu istungil riigikohtusse.

Opositsiooni hinnangul piirati nende õigust rakendada riigikogus obstruktsiooni, kui Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud hääletasid riigikogu juhatuse ettepanekul eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamise poolt.