Riigikohtu otsuse resolutsioonis seisab: "Jätta läbi vaatamata riigikogu liikmete kaebus riigikogu 15. mai 2023. aasta otsuse peale lõpetada protseduuriliste küsimuste esitamine päevakorra kinnitamise kohta."

"Jätta rahuldamata riigikogu liikmete kaebus riigikogu 15. ja 16. mai 2023. aasta otsuste peale lõpetada eelnõude ja arupärimiste üleandmine ning riigikogu liikme Martin Helme kaebus 22. mai 2023. aasta otsuse peale lõpetada eelnõude ja arupärimiste üleandmine."

Riigikohus selgitas, et obstruktsiooni kui poliitilise võitluse ja parlamenditöö vahendit, millega parlamendivähemus takistab parlamendienamuse ja selle toetatava valitsuse tahte elluviimist, teostades nii oma poliitilist tahet, tuleb riigikogu tegevuses teatavas ulatuses taluda.

"Obstruktsiooni abil ei või aga halvata riigikogu tööd sellisel määral, et seadusandja osutub võimetuks täitma oma põhiseaduslikke ülesandeid. See oleks parlamendivähemuse õiguste kuritarvitamine. Riigikogu vähemus saab riigikogu tööd ajutiselt takistada, aga mitte lõputult tõkestada. Kui lubada piiramatut obstruktsiooni, võiks ka väike rühm riigikogu liikmeid muuta riigikogu töövõimetuks. Arvestades riigikogu keskset kohta Eesti põhiseaduslikus riigikorralduses, võib riigikogu pikaajaline töövõimetus halvata põhiseadusliku korra toimimise," leidis riigikohus.

Samuti leidis riigikohus, et konfliktid parlamendi töös tuleb lahendada eelkõige riigikogul endal. Kuid riigikohus rõhutas veel, et ka parlamendienamus ja valitsus peavad oma tahte elluviimisel arvestama parlamentaarse otsustusprotsessi põhiseaduslike nõuetega.

"Iseäranis peavad olema tagatud riigikogu liikmete võrdsed võimalused aruteludes osaleda, menetluse avalikkus ja läbipaistvus ning piisav aeg eelnõude põhjalikuks arutamiseks ning seisukohtade kujundamiseks riigikogus, et langetada informeeritud otsused. Riigikohus on varem märkinud, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega on lubatav, kui seda kasutatakse parlamendi ja valitsuse suhetes tekkiva ummikseisu lahendamiseks, kuid selle liiga sage kasutamine võib viia parlamentaarse debati ja sellega ka demokraatia tasalülitamisele. Seega viivad parlamendi tasalülitamisele nii piiramatu obstruktsioon kui ka eelnõude liiga sage sidumine usaldusküsimusega. Mõlemad on lõppastmes ohuks põhiseadusliku korra toimimisele."

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegiumi poolt osalesid otsuse tegemisel Villu Kõve (eesistuja), Hannes Kiris, Heiki Loot, Kaupo Paal ja Nele Parrest.

Riigikogu esindasid kohtuvaidluses Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaadid Paul Varul, Triin Kaurov ja Vitali Šipilov. 38 opositsioonisaadikut vandeadvokaat Paul Keres.

Opositsioonierakondade Keskerakonna, Isamaa ja EKRE esindajad teatasid kolmapäeval 17. mail, et pöörduvad seoses koalitsiooni ja riigikogu juhatuse tegevusega esmaspäevasel ja teisipäevasel riigikogu istungil riigikohtusse.

Opositsiooni hinnangul piirati nende õigust rakendada riigikogus obstruktsiooni, kui Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud hääletasid riigikogu juhatuse ettepanekul eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetamise poolt.

25. mail, ehk samal päeval kui kaebus riigikohtusse jõudis, teatas opositsiooni esindajaid esindav vandeadvokaat Paul Keres, et opositsioon ei soovi riigikohtule esitatavat kaebust avalikustada.