Räägime Eesti Energia kui kontserni tulevikust. Valitsus soovib ettevõte tükeldada. Kui kaugel olete plaanide ettevalmistamisega jõudnud?

Täna me teeme tööd Eesti Energia varustuse kui sellise nimel ja täna võime öelda, et kriis pole möödas. Valitsusel on plaan teha analüüsid ja plaanid valmis jaanuariks 2024. Selle nimel töötame. Kaalume erinevaid variante ja võimalusi. Kindlasti kaasatakse väliseid osapooli hinnanguid andma.

Teie eelkäija (Hando Sutter) ütles, et tema kirjalikke korraldusi saanud pole. Aga kas teile on töölauale jõudnud midagi konkreetsemat, kus omanik on näiteks ootused kirja pannud, mida ta täpselt tahab?

Jah, meil on kindlasti koalitsioonileping, omaniku ootused on kirja pandud eelmise aasta augustis, need pole muutunud. See ei tähenda, et ei oleks koostööd – me teeme koostööd, et vaadata, milline oleks parim lahendus, milline oleks optimaalne viis edasiliikumiseks päevakajaliste teemadega ja milline oleks parim viis Eesti Energiale kui ettevõttele.

Hiljuti ütlesite rahvusringhäälingule , et te ei näe mingit probleemi, kui Elektrilevi oleks jätkuvalt Eesti Energia kontsernis.

Minu ütlus põhines sellel, et Elektrilevi on konkurentsiseaduse mõistes juhtimislikult eraldatud. Minu sisseelamine, mis on  kestnud 2,5 kuud, olen olnud ühe korra omaniku esindajana Elektrilevi üldkoosolekul ja tegelikult (mul) operatiivsel tasandil tegevus puudub. See põhines sellel ütlusel. Kui meil on eesmärgid, valitsusel ka poliitilised, neid muuta, siis loomulikult, räägime läbi, leiame lahenduse. Hästi oluline on täna vaadata ka majanduslikku seisu, mis see endaga kaasa toob. Ja teatud tegevused, näiteks laenude refinantseerimine – see on väga kallis hetkel. Võib-olla on mõistlikum valida sobiv aeg sellise tegevuse tegemiseks.

Üks asi on kõrvalt vaadata vaidlust Elektrilevi üle ja ega paljud ei saagi aru, mille üle vaidlus käib. Teine asi on olla asja sees, võtta reaalselt kohustusi ettevõttele. Mille üle üldse vaidlus käib? Mis probleem (peaminister) Kaja Kallasel Elektrilevi ja Eesti Energiaga on?

Ega ma ka täpselt ei tea. Me oleme rääkinud. Eesti Energia on energiatootmisettevõte, nii taastuvatest kui mittetaastuvatest allikatest. Konkurentsiseaduse poolt on reguleeritud erinevad valdkonnad Euroopa Liidus – põhimõtteliselt ei tohiks olla ühes ettevõttes koos, vaid olla eraldatud jaotusvõrk ja energia tootmine, sest see kahjustab teiste turul osalevate ettevõtete konkurentsipositsiooni. Selle jaoks on Elektrilevi eraldi ettevõte, eraldi juhtimise all, eraldi raporteerimisel, et ei juhtuks seda konkurentsiolukorda. Ja selle üle käib põhiliselt diskussioon.

Aga praegu te tehniliselt midagi ei riku – kõik on juriidiliselt, nagu Euroopa õigus ette näeb?

Detailidesse minnes – siin on alati tõlgendamise küsimus. Eeemärk on olnud senisel lahendusel, et Elektrilevi tänane kontsernis olemine ei riku juriidiliselt, seda on ka konkurentsiamet kinnitanud. Aga – on olemas erinevaid tõlgendamisi, info käsitlemist ja etteheiteid, mida me oleme kuulnud, need on seotud sellega, et Elektrilevi valdab infot, mida kontsern võib kasutada konkurentsieelise saamiseks. Ehk infosüsteemide eraldi olemine. Aga me oleme enda poolt teinud ja tegemas kõike, et need variandid oleksid väiksed.

See on olnud olukord Eesti turul juba 30 aastat – Elekterilevi on olnud osa kontsernist. Sellel, kui soovitakse muutust, on omad põhjused.

Tulin just sisseelamiselt Poolast. Poolas on neli-viis suuremat jaotusvõrku, viis suuremat taastuvenergia arendajat. Ehk meie puhul (oleks nagu) Enefit Green ja Elektrilevi koos. Euroopa Liidu seadusruumis ka sellised variandid on võimalikud.

Küsimus on, kuidas saaksime kõige parema teenuse lõpptarbijateni. Ja see on oluline.

Mida positiivset annaks Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast? Kas miski läheks paremaks?

Kindlasti positiivseid aspekte leiab. Esimene, mis tuleb meelde, et rääkides konkurentidega, siis esimene etteheide on, et kasutate konkurentsieelist. Kaob see ära, see etteheide, sõltumata sellest, kas teeme seda või mitte. Me ei kasuta, me oleme eraldatud.

Võrgu poole pealt – Eestis on üks suur jaotusvõrgu ettevõte. Ja see on nii hea kui ka halb. Põhjamaades on konkurents ka jaotusvõrkude vahel.

Kasu poole pealt kindlasti on Elektrilevil selge ja läbipaistev juhtimine nii nagu ka praegu. On olnud spekulatsioone võrkude liitmise poolelt – ka seal on konkurentsipiirang vastas.

Tervikuna on meie üks suurimaid väljakutseid võrkude poole peal – meil peab kasvama taastuvenergia tootmise tõusuga võrkude võimsus, nii jaotus- kui ka põhivõrgul. See on hetkel kõige suurem väljakutse Euroopas. Me olem jõudmas olukorda, kus võrkudesse on vaja väga palju investeerida. See, kas Elektrilevi on kontsernis või mitte, otseselt seda olukorda ei lahenda.

See on täna mu töölaual ja me suurendame selgelt ka Elektrilevi investeeringuid, mitte ainult töökindluse, vaid ka võrgumahu suurendamiseks.

Hiljuti Postimees kirjutas, et nii teie kui ka Eesti Energia nõukogu arvasid, et Elektrilevi lahutamisega halveneks Eesi Energia konkurentsivõime Läänemere piirkonnas. Kuidas?

Minu näide Poolast – tegu on suurte energiaettevõtetega, kellel on võimekus teha suuri investeeringuid ja võtta suuri laene. Elektrilevil on püsivad jaotusvõrgu varad ja see on ka mehhanism, millega laenu võtta. Tütarettevõte Enefit Green võtab laenu taastuvenergiavarade väljaehitamiseks. Meie kõik konkurendid on suuremad – mida väiksem on energiaettevõte, seda raskem on rahvusvahelises konkurentsis püsima jääda. Eesti Energia müügitulu täna tuleb 60 protsenti välismaalt. Me oleme rahvusvaheline ettevõte, ka meil on oluline kontserni sisenen sünergia, suurus ja võimekus teenida välisturgudel Eesti maksumaksjale tulu.

Kas olete proovinud välja rehkendada, mis see poliitiline ambitsioon, (eraldamise) idee maksab – kui palju Eesti Energia kannab kahju, kui Elektrilevi ja põlevkivi ressurss võetakse Eesti Energiast välja?

Ma konkreetse numbrini ei tuleks. Jah, oleme sellega tegelenud, see on kindlasti suur muutus ettevõte struktuuris.

Suurusjärk – miljonid, kümned miljoni, sajad miljonid, miljardid eurod?

Põlevkivj ja Elektrilevi on eraldi teemad. Põlevkivi hind on oluline komponent. Kui põlevkivi sisendhind muutub, muutub ka ettevõtte kasumlikkus selgelt. Kuna me ei tea, mis tuleb, on seda raske öelda.

Elektrilevi poole pealt ma arvan, et põhiline küsimus on, et kuivõrd varad on seotud pikaajaliste laenudega, sis laenude refinantseerimine muutub tunduvalt kallimaks. Oleme ausad – täna fossiilkütustel põhinevatele lahendustele on väga raske laenu saada. Tegelikult see hind tuleb laenude refinantseerimisest, kulust ja sellest temaatikast.

Kas see tähendab, et Eesti Energia peab minema omaniku juurde ja ütlema, et andke raha, muidu ei suuda enam laene teenindada?

Põhimõtteliselt küll, nii ta läheb.

Eraldis riigieelarvest: toetus Eesti Energiale?

Jah. On see toetus või mis kujul, see on keeruline. Kui me täna oleme varustuskindluse tagamiseks põlevkivipõhiste varadega töös – me investeerime täna suurusjärgus mõned sajad miljonid iga aasta sellesse tegevusse, me hoiame üleval põlevkivijaamu 1000 megavati ulatuses – see kõik tegelikult vajab investeeringuteks laene. Täna turutingimustel põlevkivisektorisse laene ei anta.

Ehk poliitiline lahutamine on võimalik, aga poliitikud peaksid rahvale ausalt välja ütlema, mis on selle rahaline hind...

Just.

... kui palju tulevikus peab Eesti Energiale maksma; ettevõttele, mis on kümneid aastaid maksnud ise riigile dividende?

Jah.

Kuulge, aga see on ju segane lugu.

Ei ole segane. Väga selge. Tegevusel on eesmärk, tegevusel on hind. Sellest see tuleb. Seetõttu ma olen avaldanud arvamust, et leiame hea plaani, tagame võrkude ja ka varustuskindluse osa, mis on Eleringi osa.

Aga põlevkivijaamad on meie jaoks energiaportfellis täna oluline komponent, mis on alati võimalik tööle panna, hoiab meil toas tuled põlemas. Selle tagamise jaoks me teeme koostööd rahandusministeeriumiga, valitsusega, et leida parim plaan, kuidas lahendada eesseisvad väljakutsed. Nagu ütlesin, lähiaastate suurim väljakutse on võrkude võimekuse suurendamine ja suurtes mahtudes, et tagada taastuvenergia turule pääsemine.

Leedu parlament kiitis hiljuti kiirkorras heaks Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise poolteist aasta varem, kui oli Eesti, Läti ja Leedu ühine plaan. Mida see Eesti elektrisüsteemile tähendab? Kas elektrituru suure osalisena teate, mis suunas teie jooksma peate?

See on väga huvitav areng ja jälle poliitiline areng. Mul oli võimalus rääkida (Leedu energiaettevõtte) Ignitise juhiga sel teemal. Ma küsisin, mida Leedu sellega silmas peab. Loomulikult on see tänane geopoliitiline olukord. Ka Leedu poliitikud soovivad kindlasti mitte pöörduda tagasi Venemaa elektrienergia juurde.

Tehniliselt see tekitab väga palju väljakutseid. Meie jaoks see toob lähemale süsteemiteenuste turu – sagedusreservid ja mida ka Eesti Energia kui äriettevõte suudab täna turule pakkuda. See turg on täna tööle panemata. Me küll pakume seda teenust täna Soome koostöös Eleringiga. Eesti ja Baltikumi turul ei ole neid reegleid, nee oleks vaja kiiremas korras kehtestada, et sellega hakkama saada, et turuosalised, kellel on salvestusmahtu, reservenergiapakkumise võimalused, teaksid turutingimusi, teaksid ka investeerida. Ja see on kiire areng, kui võtta (tähtajaks) jaanuar 2024. Nii et ma loodan, et Baltikumi võrguoperaatorid ja DSO-d lepivad kokku ühise lähenemise selles sagedusküsimusele.

Mis on Eesti valikud? Üks valik on, et saame jätkata Vene sagedusalas, mis kätkeb riske; teine on teha otsus minna Leeduga kaasa ja kolmas valik on püüda leedukaid ümber veenda?

Jah, me täna oleme Vene sagedusalas ja selles osas ei ole muutust. Küsimus on see, mis ajagraafikus me (eraldumist) teeme.

Aga teoreetiliselt on võimalik, et Leedu lahkub (Vene sagedusalast) ja Eesti-Läti jäävad?

Teoreetiliselt on see võimalik, mis oleks väga halb stsenaarium võrgu seisukohalt. Rääkisin ka Ukraina kolleegiga – nemad tegid seda (2022. aasta) 24. veebruari öösel kell üks, enne kui algas Venemaa invasioon. Nad eraldusid Venemaa võrgust ja töötasid 16 päeva omaette saarena, enne kui liitusid Euroopa sagedusalaga. See oli nende jaoks suur väljakutse. Aga vaadates (Ukraina) võrgu suurust ja mastaapi, sel hetkel ei olnud veel nii palju purustatud, siis oli see teostatav, nad said sellega hakkama, kuni hakati jaamu otseselt pommitama.

Need liikumised on võimalikud, aga suured süsteemid on stabiilsemad, kui väikesed. Ja see on meie väljakutse. Nii et ma väga loodan, et Leeduga saavutatakse kokkulepe.

Kas laual on ka võimalus, et midagi saab valesti minna?

Tehnika on alati nende võimalustega, aga selle jaoks on riskistsenaariumid ja ettevalmistused, et tehtaks õiged otsused. Alati saab tehniliselt midagi valesti minna, aga selleks ollakse valmis ja selleks on tegevuse jätkamise plaanid olemas.

Ma saan aru, et teoreetiliselt Eesti on võimeline ka saartalitlusel töötama. Küsimus on selles, mis on selle hind ja kas elektrit on igal ajahetkel?

Jah, tõesti, on seda ka testitud ja see on ka osa tänastest plaanidest, mille suunas on senine kokkulepe olnud. Nii nagu Eleringi poolt öeldi ka, et see on ju tegelikult meie kokkuleppe rikkumine või muutmine selles mõttes, et varasemaks toomine sunnib forseeritud tegevustele ja see kätkeb endas alati riske, mis võivad realiseeruda.

Nii et pigem võiks olla ikkagi see, et me liigume ühtse plaani järgi, teeme seda koordineeritult. Täna minu teada sünkroonkompensaatorid ei ole kõik töösse rakendatud Baltikumis – Eestis on üks töös, teised on ehitamisel. Nii et need on kõik olulised komponendid selle iseseisva ja Euroopa sagedusel olemise eeldusel.

Ja kindlasti Eesti Energial kui ettevõttel on siin äriline huvi pakkuda neid sageduse reguleerimisteenuseid. Meil on see võimekus olemas ja see ka kindlasti aitab meie põlevkivijaamade kasutusele kaasa.

Mida see tähendab? Kas need jaamad, mis aitavad sagedust hoida, saavad panustada ka sellesse samasse elektrisse, mis meie lambi ja televiisori kodus tööle panevad?

Jah, see on täpselt samadest jaamadest. Juhitav, põlevkivil ja ka biomassil ja utegaasil põhinev võimsus osaleb selles. Toodame energiat, aga saame ka sagedusreservi teenust pakkuda. Ja täna on ka tuuleenergia põhiseid sagedusreservi pakkumisi Enefit Greeni tütarettevõtte portfellis. Nii et need võimekused on olemas.

Me investeerime ka, plaan on suurendada salvestusvõimekust Eestis. See on üks valdkond, kus me kindlasti peame juurde investeerima ja need tööd on käimas. Aga see kindlasti ei jõua valmis jaanuariks 2024.

Kas teie saate aru, miks Leedu seda teeb? Kas sellepärast, et nad saavad või on seal mingisugune sügavam mõte ka?

Väga raske on vastata. Võib-olla Leedu üks omapära on see, et nad väga selgelt teavad, mida nad teevad ja tahavad ja nad püüavad alati olla erinevad. Iseenesest võib-olla nende põhiliigutamine on täna olnud poliitilisest, geopoliitilisest olukorrast ja ka Ukraina sõjast tulenevalt on see põhjus, miks nad soovivad seda kiirendada. Aga see on ainult mu isiklik arvamus. Ma ei tea seda. Pigem Baltikum võiks olla ühtne nendes küsimustes.

Kui vaadata Venemaa tegutsemist Ukrainas, pean silmas ka Kahhovka paisu, siis kui mures me peaksime olema Narva veehoidla lüüside pärast?

Seda kunagi ei tea. Kindlasti peame olema mures ja meil on sellekohased riskihinnangud ja plaanid olemas, aga kahjuks ma nendest rääkida siin ei saa. See stsenaarium on teoreetiliselt võimalik, et ka seal toimub veetaseme muutmine. Selles mõttes me peame selleks kindlasti valmis olema ja me ka oleme selleks valmis.

On olemas plaanid B ja ka C?

Jah.

Ja see põhimõtteliselt tähendab seda, et veeta jaamad ei jää ja sellepärast neid seiskama ei pea?

Jah, täna on selline seis, et jahutusvesi on selles mahus tagatud.

Elektri hind on see, mis kõige lihtsamat inimest huvitab. Mis elektripakett teil endal on?

Hetkel olen ma börsipaketil.

Miks?

Hinnad on negatiivsed mõnel tunnil ja ma olen selline harrastussalvestushuviline, et mul on kodus salvestussüsteem ja ma kasutan ära need hinnaaknad ja tarbin siis, kui ma soovin tarbida, aga tarbin võrgus siis, kui hind on soodne. Aga see ongi see kogu energialahenduste temaatika, mida ka Eesti Energia oma klientidele pakub ehk täna me räägime väga selgelt, et päikesepaneelid koos salvestusega on mõistlik viis. Loomulikult, see on investeering ja see vajab seda investeeringut, aga see võimaldab võtta sellest turu poolt pakutavast hinnast maksimumi. Samas, turg on väga volatiilne ja turul on ka tunnid, mis on võib-olla isegi kallimad kui universaalteenus täna.

Praegu on üle 100 000 elektriliitumispunkti Eestis, kus universaalteenus dikteerib arve hinda. Kas teie olete aru saanud, miks Eesti riik või Eesti Energia ei ole suutnud nii suurt hulka inimesi veenda, et te maksate praegu rohkem kui näiteks Eesti Energia juhatuse esimees?

Viimased numbrid on see, et 70 000 universaalteenusel klienti on meil. Tõenäoliselt on ka meie konkurentidel neid inimesi, kes on sellel paketil. Ja teine osa nendest inimestest on üldteenusel, kus inimesed ei ole valinud paketti. Täna hind on neil sama, kuigi üldteenuse osas on valitsusel plaanis muuta üldteenus börsihinna põhiseks, mis täna ei ole veel tulnud.

Universaalteenusel oli selge eesmärk ja universaalteenusele üleminek oli seadustatud nii, et inimesed viidi sinna üle. Sellega on seotud administratiivseid probleeme, osad inimesed ei soovinud seda, me oleme siiani mõne inimesega vaidluses sellest. Aga selline oli seaduse ettenähtud kord.

Kahjuks puudub meil mehhanism inimesi tagasi viia universaalteenuselt. See on põhjus, miks informeerimine ja veenmine ei ole täna aidanud. Loomulikult, suur hulk inimesi on sealt ära läinud. Inimestel on kas hirmud, nad on väga heade sissetulekutega, neil ei ole vahet või on tarbimine väike. Aga täna jah, kahjuks, vaatamata ponnistustele universaalteenusel püsivate inimeste hulk on suur. Ma siin ka tuletan inimestele meelde, et vaadake, juhul kui te olete universaalteenusel, siis kindlasti leidke endale hetkel soodsam pakett, mis on olemas.

Aga kas on selliseid sunniviisilisi universaalteenusel olijaid ka, näiteks et ID-kaarti ei ole, uut lepingut ei saa sõlmida? On seal mingisuguseid inimlikke takistusi ka?

Kindlasti on arusaam. Ma usun, et tänane elektriturg on keeruline ja paljude inimeste jaoks, kes ei ole sellesse ka süvenenud, võib-olla on ka arusaamise küsimus. Võib-olla on seal ka täiesti tehnilised küsimused, et ei saa näiteks lepingut muuta. Alati saab teha ka kõne või ka kohale minnes paberi peal on võimalik neid asju lahendada. Nii et lahendused on siiski olemas, aga ma usun, et täna ikkagi see ei ole takistus. Pigem on võib-olla kartus sügise ees – keegi ei tea, millised elektrihinnad tulevad sügisel ja viimase aasta neljas kvartal oli ikka väga keeruline paljude jaoks.

Kui palju teil selliseid kliente on, kes on suutnud hinna tipus ära fikseerida ja väga pikaks ajaks, et pool eurot makstakse kilovatt-tunnist? Kas nendele inimestele saab ka kuidagi vastu tulla?

Eks see on ka üks probleem, pikkade lepingute küsimus ja hindade fikseerimine. Neid kliente on. Me oleme püüdnud siin erinevaid lahendusi välja pakkuda. Tegemist on keerulise olukorraga, kus tegelikult ka meie oleme võtnud pikaajalise kohustuse nende lepingute vastu. See on olnud eelmise aasta üks tagajärgesid. Aga siin on erinevaid võimalusi ka klientidele selles osas pakutud.

Tuleks pöörduda Eesti Energiasse ja äkki leiab lahenduse?

Inimesed pöörduvad ka, jah, meie poole.

Ja te olete mõne lepingu leppetrahvita ka saanud ringi teha?

Eks erinevaid lahendusi on, neid ma praegu välja ei too. See lihtne ei ole, see on keeruline variant. Otsitakse erinevaid võimalusi, kas siis lepingute pikendamisega. Aga see on üks tänase hetke ka energiaturu probleeme laiemalt.

Kas elektrikriis meie regioonis on selleks korraks möödas või sügis-talvel hakkab kõik jälle otsast peale?

Võib-olla ütleks nii, et kriis ei ole veel kahjuks möödas. Sõda on kahjuks Ukrainas käimas, ka see ei ole veel lõppenud ja loodame, et see õige pea lõpeb. Pigem võib-olla, mida me kriisis praegu võiksime mõelda, on hoida kainet pead. Ja võib-olla osa eelmise aasta kriisile reageerimisest oli see, et toimus väga suures ulatuses ülereageerimine, näiteks gaasimaardlate täitmine, mis viis gaasi hinna augustiks täiesti üles. See ongi see, et me oleme täna kriisiolukorras, me peame struktuurselt ja süsteemselt reageerima nii, et me ei tekitaks kriisist võimendust, mis resoneerub energiahindades.

Nii et selles osas kriis ei ole möödas, me veel ei tea, mis on ees tulemas. Me peame olema valmis selleks ja ma loodan, et me oleme selles kriisi olemisest õppinud nii palju, et me suudame hoida teatud tasemel energiahinnad.

Eestis tõenäoliselt väga palju neid inimesi ei ole, kes teavad, mis kuupäeval saabub meie elektrivõrku viimane põlevkivist toodetud elektron. Kui Eesti Energia juhatuse esimees ka ei tea, siis tõenäoliselt ei tea keegi. Poliitikutel on omad soovid. Kas teie teate, millal siis viimane gramm põlevkivi aetakse ahju ja sellest elektrit toodetakse?

Meie strateegia kindlasti on see, et me võimalikult vähe sooviks põletada põlevkivi. Täna ta on ikkagi oluline reservvõimsuse tagamiseks ja seda me teeme. Meie maja sisesed plaanid on põlevkivi põletamine lõpetada hiljemalt aastal 2035. Aga selle asemel me kindlasti strateegias toetume plaanile toota põlevkivist vedelkütust ja keemiatööstuse toorainet. See plaan on jätkuvalt. Hetkel me oleme ehitamas uut õlitehast Auverre ja selle plaaniga me jätkame põlevkivi väärindamist, mis on meie ka omaniku ootuses.

Mõned teavad, et õliärid rikkaks ei tee. Teie olete numbritega paremini kursis. Soovitatakse ka mitte avada seda põlevkiviõliteast. Võtate neid hääli kuulda?

See on tõenäoliselt hea soovitus, aga kahjuks jälle valel ajal. Kui on võetud kohustusi 300 miljoni ulatuses ja seda seisma panna ei ole väga mõistlik majanduslik otsus. Nii et selles osas me õlitehasega jätkame.

On see ka kasumlik?

Jah, kindlasti. See on märtsikuiste analüüside järgi kasumlik. Ja loomulikult, ilma selleta me ei oleks ka seda alustanud. Tänane seis on see, et õlitehas on valmimisel, plaanime seda järgmise aasta algusest käima panna. Ja selle kogu meie investeeringud on suunatud sinna, et võtta sellest toorainest järgmine samm ja liikuda ka ringmajandusel põhinevale – mitte ainult põlevkivi, vaid me kasutame ka plasti vedelkütuste tootmiseks –, aga sellest toorainest toota keemiatööstusele lähteained.

Homme on jaanilaupäev, ülehomme jaanipäev ja kõik elektrisõbrad teavad, et siis on aasta kõige madalam tootmine ja tarbimine. Kas Ida-Virumaal kõik teie jaamad praegu seisavad või vastupidi, toodate ikka põlevkivist elektrit?

Täna me toodame ikka elektrit. Meil on küll ka biomass ehk jäätmepuitu kasutame seal. Nii et jaamad on töös, jaamad on olnud kogu aeg töös vähem või rohkem, sõltub elektrihinnast. Nii et meil inimesed on tööl, rakkes ja me oleme erinevateks stsenaariumiteks valmis sügiseseks kütte- ja elektrihinna kasvuperioodiks.