"Soome ja Eesti suhted on täna tugevamad kui kunagi varem, meil on laialdased isiklikud suhted ja sõprus, Soomel ja Eestil on tugevad kultuurisidemed, ka meie väärtushinnangud ja mõtted on väga sarnased ning ka meie mõtted meid ümbritsevast tegelikkusest on väga sarnased," ütles Orpo pärast peaminister Kaja Kallasega peetud kohtumist antud pressikonverentsil.

Orpo sõnul oli tal väga hea arutelu Kallasega julgeolekuolukorrast Euroopas, NATO-st ja liitlastest ning Ukraina NATO-liikmesuse edendamisest ja ka energia teemadel.

Soome uus valitsus toetab Euroopa Liitu, NATO-t ja õigusriigi põhimõtteid, kinnitas valitsusjuht.

Orpo meenutas ka, et NATO liikmeks saanud Soome on nüüd Eesti sõjaline liitlane. "Esimest korda Soome ajaloos oleme sõjalise liidu liikmed," märkis ta.

"Jätkame kindlasti ka turvalisuse ja heaolu kasvatamist kogu Läänemere piirkonnas," rääkis Orpo ning avaldas lootust, et ka Rootsi saab peagi NATO liikmeks ning siis tekib Läänemerest nii-öelda NATO-sisene järv.

Orpo ütles ka, et Soome soovib edendada kahepoolset koostööd Eestiga Ukraina toetamiseks.

"Soome toetab Ukrainat nii kaua, kui selleks vajadust on ja Venemaa peab Ukrainast lahkuma. Meie eesmärgiks on õiglane rahu Ukraina tingimustel. See on meie valitsuse peamine teadaanne. Tugevat toetust vajab Ukraina just praegu, kui ta on asunud vasturünnakule," rõhutas Orpo.

Eelmisel nädalal esimest korda Euroopa Ülemkogul osalenud Soome peaminister märkis, et ülemkogu sõnum toetada Ukrainat nii kaua kui vaja, on oluline märguanne ka Venemaale.

"Seda mõtet jagame täielikult ka peaminister Kallasega," lisas ta."Loodame ka NATO Vilniuse tippkohtumiselt tugevat toetust Ukrainale," ütles Orpo.

Soome valitsusjuht väljendas toetust ka Euroopa Liidu tugevdamisele, et selle konkurentsivõime oleks praeguses geopoliitilises olukorras suurem. "Peame toetama enam avatud turumajandust, sest mida tugevam ja konkurentsivõimelisem on Euroopa Liit, seda mõjuvõimsam on EL nii geopoliitiliselt kui ka keskkonnaküsimustes või ka Ukrainas käiva sõja teemadel," ütles Orpo.

Kallas: visiidi ajastust ei tasu üle tähtsustada

Peaminister Kaja Kallas avaldas heameelt Soome valitsusjuhi visiidi üle, kuid rõhutas, et Orpo külaskäigust Tallinna enne kui Rootsi pealinna Stockholmi ei tasu teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

"Meile tähendab see palju, et Soome vaatab lõuna suunas sama moodi nagu põhja suunas. Loomulikult meil on hea meel, et Soome peaminister on enne siin kui Rootsis, aga sellest midagi välja lugeda ei tasu. Loomulikult need kaks reisi ühte päeva ära ei mahu," rääkis Kallas.

Kallas rääkis ka Eesti eesmärkidest järgmisel nädalal Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel. Tema sõnul Eesti jaoks kohtumisel kaks peamist eesmärki.

Esmalt tuleb tugevdada NATO uusi kaitseplaane ja täita need konkreetsete sõjaliste võimetega. See on aga väga tugevalt seotud kaitsekulutustega, investeeringutega kaitsesse, mida kõik liikmesriigid peaks tegema, rääkis Kallas.

Kui Eesti ja Soome investeerivad kaitsekuludesse üle kahe protsendi SKP-st ning Eesti on seadnud sihiks tõsta need kolme protsendini, siis paraku pole see nii kõigi riikide puhul. Eesti üritab ka teis veenda kaitsekulutusi tõstma, et sellega ka Venemaad heidutada, ütles Kallas.

Teise teemana tõi Kallas esile Ukraina NATO-ga liitumise. Tippkohtumisel tuleks paika panna praktilised ja konkreetsed sammud, kuidas see juhtub. Loomulikult ei saa see toimuda sel ajal, kui sõda käib, aga sõja ajal, aga peame kindlasti minema kaugemale kui NATO Bukaresti tippkohtumise sõnastus 2008. aastal, ütles Eesti valitsusjuht.

Ka Kallas avaldas lootust Rootsi peatseks liitumiseks NATO-ga, kuid ta lisas, et kahjuks pole viimased märgid selle kohta väga lootustandvad.

Kallas mainis ka energiakoostööd Soomega ning Estlink 3 rajamist.

Mõlemad peaministrid ütlesid ka, et rääkisid Rail Baltica kontekstis ka merealuse tunneli rajamisest, kuid tunnistasid, et see siiski kaugema tuleviku projekt.