Valitsuse liikluskomisjon on asutustevaheline ja erasektorit hõlmav komisjon, mis tegeleb liikluse küsimustega. See arutab erinevaid liiklusohutusmeetmeid, sealhulgas ka teelõigu keskmise kiiruse kontrolli erinevate võimaluste kasutamist.

Michal selgitas ERR-ile, et nüüd lastakse transpordiametil kontrollida, kuidas keskmise kiiruse mõõtmine toimib, kas see meetod on kasutatav, millised sõidukid ja ajad on lõigu kiiruse ületamisel sagedasemad jms.

"Tegemist on eeskätt metoodilise või niisuguse tehnilise uuringuga, et me saaksime liikluskomisjonis siis uuesti hinnata, kas see kui liiklusohutust tõstev meede võiks selles valikus olla, mida tulevikus kasutada," rääkis Michal, rõhutades, et praeguse uuringu käigus ei koguta isikuandmeid ega väljastata trahviotsuseid.

Võimalikud katselõigud, kus selliselt kiirust mõõtma hakatakse, asuvad Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu ning Ääsmäe-Haapsalu maanteel.

Mõõtmisvahendina kasutatakse juba olemasolevaid statsionaarseid kiiruskaameraid ning uuringu eesmärk on tuvastada, milline on selleks nende tehniline võimekus.

"See uuring viiakse läbi selle suve jooksul ja siis sügisel arutame seda vabariigi valitsuse liikluskomisjonis. Siis hindame, milline see süsteemi mõju on ja kas see on üldse rakendatav. Sealt edasi saame teha otsused, kas me ka päriselus seda hakkame kasutama," ütles Michal.

Praegu pole veel teada, millal transpordiamet katselist keskmise kiiruse mõõtmist alustab, Michali sõnul annab amet sellest avalikkusele ka eelnevalt teada.

Kas taolise mõõtmissüsteemi kasutuselevõtuks on vaja ka seadusi muuta, selgub uuringu käigus. "Praegu toimub ikkagi eeskätt transpordiameti poolt tehniline arusaamine, kas üldse on seda võimalik teha, kas see annaks liiklusohutusele juurde ja millisel viisil see on rakendatav, aga ka mis on selle riskid ja tehnoloogilised piirangud. Seejärel saame hinnata, kas on vaja seadusi muuta ja veel kord, kas me üldse hakkame seda Eestis rakendama," selgitas minister.

Michali sõnul suudetakse praegu näiteks koolituste ja psühholoogilise ümberveenmise programmi abil tegeleda kuni viie protsendi kõige raskemate liiklusrikkujatega. Sügisel on liikluskomisjonis plaanis arutada, kuidas seda protsenti suurendada.

"Eesmärk on jõuda ikkagi võimalikult väheste inimkannatanutega liikluseni ja ka hukkumiste arvu vähendada. Eks siis selle raskema otsaga tuleb ikkagi jõulisemalt tegeleda."

Keskmise kiiruse automaatkontroll on kasutusel mitmel pool maailmas.

Transpordiamet on soovitanud võtta ka Eestis see kastutusele, mis tähendaks, et tulevikus arvutaksid autode tegeliku sõidutempo välja teelõigu algusesse ja lõppu paigaldatud kaks kaamerat.