Te olete Zackzackis samuti uurinud Austria ja Venemaa suhteid. Mis on olnud teie huvi keskmes ja milline väljaanne Zackzack üldse on?

Zackzack on uurimisplatvorm. Me paljastasime mõningaid oligarhe, kes varjasid oma raha ja vara Austrias. See on eriti huvitav, sest mitmed Kremliga seotud oligarhid ka elavad Austrias, nii et nad ei peagi oma vara peitma, sest nad on siin eriolukorras ja võimud ei pinguta eriti nende tabamise nimel.

Mida te silmas peate sellega, et nad on siin eriolukorras?

Võimudel ei ole piisavalt personali, et võidelda näiteks sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu ja on ka teatud ärimudelid, mis tulenevad Austria sõjalisest neutraalsusest. Sõjaline neutraalsus ise on ka ärimudel. Mitmed oligarhid või vahendajad on siin varifirmade või investeerimisettevõtete või muu kaudu, Austria olukord on eriline.

Kas Austria võimudel napib ressursse või tahet?

See on muidugi ka tahte küsimus. Eelmine Sebastian Kurzi valitsus oli üsna Venemaa-sõbralik. Sebastian Kurz määratles Austriat Visegradi riigina ja mitte niivõrd lääneriigina. Praegune Karl Nehammeri valitsus ei tegele samuti eriti nende probleemidega. Sõjaline neutraalsus on justkui nostalgiline põhjus, miks mitte liialt Ukrainat aidata.

Miks see nii on? Miks on nii vähe tahet?

Ajaloo pärast. Austria on sõjaliselt neutraalne riik. Austria ei ole NATO liige, aga on muidugi Euroopa Liidu liige. Minevikus on Austria olnud rahvusvaheliste organisatsioonide keskus, see on ka praegu nii, siin on OSCE ja ÜRO ja OPEC ja nii edasi. Nii on Austria poliitikud öelnud, et tegeleme läbirääkimiste ja diplomaatiaga, aga mitte iseseisva tegutsemisega rahvusvahelisel areenil.

Kui täiemahuline sõda algas, siis Saksamaa ütles, et nende jaoks on tegemist pöördepunktiga (Zeitenwende). Kas siin on ka pöördepunkt olnud?

Ei, tegelikult mitte. Muidugi on mõned osapooled arutamas muutusi Austria välispoliitikas, aga mitte valitsus ega suured parteid nagu Vabaduspartei või sotsiaaldemokraadid. Enamuses on venemeelsed või vähemalt väga diplomaatilised parteid, kes ei taha seda teemat eriti puudutada, sest muidugi on Austrial Venemaal palju ärihuve, näiteks Raiffeisen pank tegutseb Venemaal ja teenib sõja pealt suuri kasumeid.

Kui palju selliseid ettevõtteid on, kas Raiffeisen on erandlik või on see laialt levinud?

See on suur teema. Raiffeisen on kindlasti kõige olulisem tegija. Samas arutavad poliitikud palju lepingu üle Austria energiakompanii OMV ja Venemaa Gazpromi vahel. See pikaajaline leping on peamise poliitilise vaidluse teema ja selle osas käib ka parlamendis uurimine.

Mida selle lepingu puhul uuritakse? See tuleks lõpetada, aga mida seal uuritakse?

See on küsimus seadusandlusest, ma arvan, et OMV püüab sellest lepingust välja tulla. Teisalt püüavad poliitikud selle kõige tähtsust pisendada, sest võib-olla on seal midagi taga.

Rääkides energiast, siis paljud Euroopa riigid on drastiliselt vähendanud energiaimporti Venemaalt, Austria mitte nii palju.

Jah, Austria mitte nii palju ja üks põhjus on, ma arvan, see leping Gazpromi ja OMV vahel. Aga lisaks sellele on palju ärihuvisid Austrias juba ajalooliselt.

Eestlased toetavad tugevalt Ukrainat ja meil on raske mõista, kuidas selline genotsiidne sõda ei lõpeta kõiki selliseid suhteid.

Enamus poliitilisi parteisid kalduvad Venemaa poole või tegid nad seda minevikus, uue geopoliitilise olukorra tunnistamine võtab väga kaua aega, kauem kui Saksamaal näiteks. Suurim põhjus on ajalugu ja poliitikud, kes ei näe end tegutsejatena rahvusvahelises poliitikas.

Kui olulised on isiklikud suhted venelastega? Me mäletame Austria endist välisministrit oma pulmas Putiniga tantsimas. Võib-olla on selliseid suhteid palju?

Ma arvan, et Putin teadis, et ta on Austrias teretulnud ja et Austria poliitikud suhtuvad väga sõbralikult tähtsate riikide tähtsatesse inimestesse, nad saavad seda oma koduses poliitikas instrumentaliseerida. Keegi eri rääkinud Ukraina teemast nii nagu praegu.

Te ütlesite, et paljud oligarhid ka elavad siin. Austria on väga ilus maa, millised piirkonnad on kõige populaarsemad?

Muidugi Viin, siin on kogu rahvusvaheline seltskond, rahvusvahelised organisatsioonid ja saatkonnad ja nii edasi. Ja ka majandus. Aga nad elavad ka Salzburgis ja Kitzbühelis, kus nad saavad elada oma luksuslikku elu.

Te ütlesite, et neutraalsus on ka omamoodi ärimudel. Kas see on Austriale väga kasulik või on see ühtlasi meetod ärihuvide varjamiseks?

See on mõlemat. Sellega saab erihuvisid varjata, aga see on ka eeliseks mitmetele siinsetele ettevõtetele ja ka sellistele, millel on tihedad sidemed võimuparteidega. Nende huvide lobby on väga tugev.

Kas teil on olnud ka arutelusid sel teemal, et võib-olla see neutraalsus on aegunud tänases maailmas?

See on käinud madalal tasemel, sest Austria ei näe end iseseisva tegutsejana rahvusvahelises poliitikas. Neil poliitikutel on väga raske, kes tahavad arutada neutraalsust 21. sajandil ja räägivad, et Austria on pikaajaline Euroopa Liidu liige ja neutraalsus on aegunud.

Kas lääneriigid usaldavad Austriat luureinfo jagamisel pärast luureskandaale ja avaraid reegleid selles vallas?

Nagu te ütlesite, siis luuramist puudutavad seadused on Austrias väga nõrgad, näiteks USA ja Venemaa võivad luurata üksteise järel, seni kui ei minda vastuollu Austria riiklike huvidega. See on üks põhjus, miks Austria ja eriti Viin on rahvusvaheline luurekeskus. Samuti sellepärast et siin on rahvusvahelised organisatsioonid nagu OSCE, ÜRO ja OPEC. Teisalt on Austria välispoliitika rahvusvaheliselt keerulises olukorras viimaste aastate skandaalide pärast. Muidugi saavad nad infot, teatud infot, mis on Austria riigile oluline, aga ma arvan, et kõike Austriaga ei jagata.

Kokkuvõtteks, kas austerlased arvavad, et suhted Venemaaga saavad jätkuda nagu varem või on midagi siiski muutunud?

Osaliselt on see muutunud. On ettevõtteid, kes on oma ärilist lähenemist Venemaale muutnud. Aga ma arvan, et on palju äriinimesi ja poliitikuid, kes tahavad oodata ja vaadata, mis saab lähikuudel ja nii edasi. Ootamise strateegia on Austria teema.