Möödunud nädalavahetusel toimunud festival Beach Grind jäi viimaseks 20-aastasele noormehele, kes suri Pärnu arestimajas. Surma põhjustas tõenäoliselt uimastite üledoos. See on tänavu teine kainenemisega seotud surmajuhtum kinnipidamiskohas. Tallinna Kiirabi juhi Raul Adlase sõnul ei ole võimalik iga surmajuhtumit vältida.

"Väga raske on tuvastada väljaspool haiglat sellise salajase hõlma alt või illegaalse mürgi tarvitamist. Nende toime ilmneb jumal teab millal, see toime võib olla sarnane mitmete muude asjadega, ja kui inimene ise ei ütle või keegi tuttav ei ütle, et ta on seda tarvitanud, siis hiromant meist ei ole keegi," lausus Adlas.

Tänavu on Pärnu ja Tallinna arestimajadesse kainenema viidud pea 6000 inimest. Kinnipeetavate seisundit jälgitakse seal videovalvega ning füüsilise kontrolli käigus.

"Iga tunni aja tagant käib ametnik, vaatab isiku üle, kuulab, kas ta hingab. Kui tal tekib kahtlus, et ta ikka ei hinga, siis ta läheb kambrisse sisse, ja kui selgub, et isik ei hinga, siis kohe pöördutakse meditsiinitöötaja kambrisse ja vajadusel kutsutakse inimesele kiirabi," rääkis politsei- ja piirivalveameti konvoeerimisgrupijuht Siiri Ermann.

Uimastikahjude vähendamisega tegeleva Mart Kalveti hinnangul oleks surmajuhtumeid arestimajas saanud ennetada, kui narkojoobe kahtlustusega isikut mitte üksi jätta ega lasta tal magama jääda. Samuti tuleks üle vaadata karistused, mis hädasolijat eest ootavad.

"(On) Selliseid juhtumeid, kus inimesed on karistuse hirmus ära tarvitanud kõik kaasasolevad narkootikumid, kui näevad turvameest või mundrimeest lähenemas. See on suhteliselt sage, et ei julgeta minema visata, vaid neelatakse kõik alla, mis kaasa võetud on," märkis Kalvet.

Eesti narkopoliitika valges raamatus seisab, et aastaks 2030 eelistatakse tarvitajate õigusrikkumiste puhul karistuse asemel abiteenuseid. Samas on uimastikahjude teadvustamine Eestis paremuse poole liikumas. Tervise Arengu Instituudi spetsialisti Mikk Oja hinnangul on abi sellestki, kui meelemürkide tarvitamisest rohkem rääkida julgetaks.

"Me ei saa panna pead liiva alla selle teema suhtes. Illegaalsed uimastid on ööelus, üritustel, festivalidel siiski levinud, nende tarvitamine. Ja sellega tuleb tegelda. See, kui me ignoreerime seda teemat, ei aita lahendusteni viia," lausus Oja.

Eelmisel aastal suri Eestis uimastiüledoosidesse 80 inimest, üle-eelmisel aastal poole vähem.