Türgi president Recep Tayyip Erdogan kohtus eelmisel reedel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja ütles, et Ukraina väärib NATO liikmeks olemist. Samuti on Türgi teinud pingutusi, et pikendada Venemaaga viljalepingut. Juhul kui Venemaa viljalepingut ei pikenda, on Türgi kinnitamata andmetel valmis saatma oma sõjalaevadega Ukraina sadamatest väljuvaid viljalaevu. Venemaad häiris ka Türgis koduarestis olnud Aasovi võitlejate vabastamine ja Ukrainale tagasi andmine. Ning kõige värskem uudis on see, et Türgi otsustas loobuda vastuseisust Rootsi NATO-ga liitumisele.

"Need on kõik üsna märgilised sammud. Kõige tõenäolisem järeldus on see, et Erdogan on enda jaoks langetanud otsuse, et Venemaast pikas perspektiivis ei ole kuidagiviisi võrdväärset vastast läänele. Ja siis on igal juhul kasulikum hoida nii-öelda õigele poole ja võitjate poole," kommenteeris Kannik ERR-ile.

Samas meenutas Kannik, et Venemaa ja Türgi suhted ei ole kunagi päris pilvitud olnud ja viitas 2015. aasta juhtumile, kui Türgi sõjavägi tulistas alla riigipiiri rikkunud Vene hävitaja. Hiljem on Venemaa ja Türgi sattunud vastuseisu ka Süürias ja Liibüas. Erinevad huvid on riikidel olnud ka Armeenia ja Azerbaidžaani konfliktis.

"Ajalooliselt on Türgi ja Venemaa alati olnud vastaspoolel," sõnas Kannik.

Türgi on Kanniku sõnul Venemaaga proovinud hästi läbi saada Erdogani presidendiks oleku ajal.

"Tõenäoliselt on praegu langetatud otsus, et Venemaa nõrgenemine on jõudnud faasi, kus pigem tuleb taastada oma traditsioonilised suhted lääneriikidega," sõnas Kannik.

Nõudmine Euroopa Liiduga liitumiseks oli mõeldud kodupublikule

Esmaspäeval ütles, et Erdogan, et toetab Rootsi liitumist NATO-ga, kui Euroopa Liit jätkab Türgiga pikalt seiskunud liitumiskõnelusi. Samas kohtus esmaspäeval Erdogan ka Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga ning Stoltenbergi sõnul oli Erdogan nõus edastama Rootsi liitumistaotluse Türgi parlamendile ja tagama ratifitseerimise.

Kanniku hinnangul Erdogan tõenäoliselt Euroopa Liidu liikmeks saamiseks väljapressimist harrastama ei hakka. "Ma arvan, et seda eilset asja võib Erdogan ka kodupublikule kasutada selleks, et näidata, et Türgi on ikkagi koostööaldis ja sõbralik, vaatamata sellele, et Türgit on Euroopa Liidu poolt
aastakümnete jooksul naeruvääristatud," sõnas ta.

"Me tegelikult ju oleme ka praegu selles olukorras, kus Türgile anti Euroopa Liidu liitumisperspektiiv väga-väga ammu. Aga tänaseks on mitmed riigid, kõige selgemalt vast Prantsusmaa, Holland ja Austria öelnud, et nad seda liitumisperspektiivi ei näe ja on taganetud oma kunagi antud lubadustest," lisas Kannik.

"Ma arvan, et need paar retoorilist avaldust, mida Türgi eile sai Euroopa Liidu esindajate poolt, et nad uuesti püüavad suhteid omalt poolt parandada ja kiirendada... Seal võivad olla konkreetsed teemad, kus võidakse proovida edasi liikuda, tolliliidu küsimustes teatud asjades. Võib-olla ka viisavabaduse küsimuses teatud asjades. Aga kiiret Türgi liitumist Euroopa Liiduga praegu küll
kusagilt paista ei ole," kommenteeris Kannik veel.

Küsimusele, kas tegelikult võib Erdogan veel ümber mõelda ja asuda Euroopa Liidult või mõnelt konkreetselt riigilt Rootsi NATO-liikmesuse küsimust kasutades midagi välja pressima, vastas Kannik, et ta seda ei usu. "Ma arvan, et see asi tehakse ikka nüüd ära," ütles ta.

Lisaks Läänemerele võib ka Mustast merest saada "NATO järv"

Kannik märkis, et Türgi selge strateegiline lääneriikide poolele asumine tugevdaks oluliselt NATO lõunatiiba.

"Kui see nüüd nii läheb, selles lõplikult jätkuvalt veel kindel ei oleks. Kuigi tõepoolest siin viimase nädala-kahe sündmused selles suunas viitavad. Siis see kindlasti NATO lõunatiiba oluliselt tugevdab. Eks Türgi on oluline liitlane ikkagi kogu aeg olnud, vaatamata sellele, et on ka keeruline liitlane olnud. Ta annab ikkagi NATO-le hoopis teise dimensiooni. Ta muudab NATO siiski üsnagi domineerivaks riigiks Musta mere ääres. Eriti kui Ukrainal peaks õnnestuma oma lõunaalad kunagi taastada, siis võib öelda, et mingil hetkel kujuneb ka Mustast merest peaaegu "NATO järv", nagu Läänemerest nüüd on kujunemas. See on ikka väga suure strateegilise tähtsusega, kui Türgi püsib nii-öelda paadis," analüüsis Kannik.

Kanniku sõnul võis Türgi positsioone mõjutada ka USA võimalik lubadus müüa Türgile uusi hävitajaid F-16.

Seni on USA keeldunud Türgile F-16 hävitajaid müümast, viidates Türgi sisepoliitilisele olukorrale, aga ka sellele, et Türgi on ostnud Venemaalt S-400 õhutõrjesüsteeme.

Kannik rõhutas, et USA president Joe Biden ütles eelmisel nädalal, et mõistab Türgi soovi uuendada oma F-16 hävitajaid, aga samas ka Kreeka soovi uuendada oma õhuväge. "Neid asju tuleb näha komplekssetena. Tõenäoliselt proovitakse jõuda lahenduseni, kus Kreeka ja Türgi saaksid samaaegselt uue võimekuse ja et kumbki pool ei saaks eelist, sest Türgi ja Kreeka omavahelised suhted on keerulised," rääkis Kannik.