Oktoobris 2017 allkirjastatud kokkulepe nägigi ette, et peale renoveerimiseks eraldatava 20 miljoni euro maksab riik raha ka lennuvälja ülalpidamiseks, maksta tuleb Pärnu linnalgi. Tänavu maksab linn õhuvärava käigushoidmiseks kuni 300 000 eurot.

"See rahasumma katab tulude-kulude vahet, mis tekib lennujaama tegevusest. Kui pelgalt vaadata ja teades ka selle aasta reisijate arvu, siis see panus tundub võib-olla suur. Aga teises vaates, kui meil on olemas taristu, mille kaudu lennukid saavad Pärnusse tulla, siit lahkuda, siis 300 000 eurot aastas selle kanali omamise tasuna minu meelest on proportsionaalne ja väga põhjendatud," lausus Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

Pärnu maksab toetust ka linna ja maakonda turundavale MTÜ-le Destination Pärnu, osa sellest rahast läheb lennureiside turundamiseks. Et Helsingi reisid saaksid toimuda, maksavad kohalikud ettevõtted lennufirmale, et kahjumit katta. Mullu jäädi reisijate arvuga rahule, tänavu on raskem.

"Aga teisest küljest, vähemalt see seltskond, ettevõtjad, kes me selle lennu taha koondunud oleme ja üritame lennufirmal riske maandada, me oleme ka aru saanud, et see ei ole lühike projekt, ühe uue transpordiühenduse käimasaamine. Loodame, et need tagasilöögid liiga sügavad ei saa olema. Tahaks ikka, et neid uskujaid ettevõtteid tuleks juurde, mitte jääks vähemaks," rääkis Tervis spaa grupi juht Jaan Ratnik.

Aga mis oleks juhtunud, kui valitsus poleks linna ja ettevõtjate palvele vaatamata lennuvälja renoveerimiseks raha eraldanud? See oleks olnud halb otsus nii riigile kui ka linnale, ütles abilinnapea.

"Sest reisijate teenindamine on üks suund. Lisaks on võimalus kaubavedusid arendada, täna on eriti aktuaalne riigikaitseline aspekt, pluss siin on võimalik lennundusega seotud ettevõtlust edendada. Nüüd, üks aasta peale lennujaama avamist oodata, et kõik on valmis, kõik toimib – see võtab ikkagi pikemalt aega. Mina küll olen optimist ja usun, et nelja-viie aasta pärast pilt on hoopis teine," lausus Kukk.