"Käesoleva aasta juunis väljastati Vene Föderatsiooni kodanikele 246 lühiajalist viisat ja 76 pikaajalist viisat. Kokku anti juunis Vene Föderatsiooni kodanikele 322 viisat. Võrdlusena toome välja 2019. aasta juuni, kui väljastati Vene Föderatsiooni kodanikele 11 580 viisat, millest 11 415 olid lühiajalisi viisad ning 165 pikaajalised viisad," kirjutas Läänemets.

Läänemets märkis, et alates aasta algusest on juuni lõpu seisuga Eesti välispiiril fikseeritud 198 906 korral Vene Föderatsiooni kodanike sisenemine Eestisse. Samal perioodil on 205 253 korral fikseeritud Vene Föderatsiooni kodanike lahkumine Eestist.

"Riiki sisenejatest oli 153 014 juhul tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga, kes omas Eesti elamisluba. Riigist lahkumisel oli Eesti elamisluba 153 946 juhul. Seega kõikidest välispiiril fikseeritud Vene Föderatsiooni kodanike sisenemistest 76,9 protsendil juhtudel oli tegemist Eesti elamisluba omava isikuga. 11,2 protsenti omas mõne teise EL liikmesriigi elamisluba, 8,4 protsenti sisenes lühiajalise viisaga, 2,2 protsenti omas pikaajalist viisat ning 1,2 protsendil juhtudel oli tegemist muu õigusliku alusega, näiteks EL-i kodaniku pereliige, topeltkodakondsust omav isik, diplomaatilise isikutunnistuse omanik vms," kirjutas Läänemets.

Reinsalu küsis muu hulgas ka seda, kui palju Vene Föderatsiooni kodanikke viibib Eestis.

Läänemets vastas, et 1. juuli seisuga omas Eesti Vabariigi poolt väljastatud pikaajalise elaniku elamisluba 74 788 Vene Föderatsiooni kodanikku, tähtajalist elamisluba omas 9772 isikut, 192 isikul oli tähtajaline elamisõigus ning 100 Vene Föderatsiooni kodanikul oli alaline elamisõigus. "Kokku oli 84 852 Vene Föderatsiooni kodanikku, kellele oli väljastatud elamisluba või kes viibib Eestis elamisõiguse alusel," märkis siseminister.

Vene kodanike kehtivaid viisasid oli juuli alguse seisuga ligi 30 000

Läänemets lisas, et Vene Föderatsiooni kodanikele väljastatud kehtivaid viisasid oli 1. juuli seisuga 29 271. "Nendest 28 866 olid lühiajalised viisad ning 405 olid pikaajalised viisad," vastas ta.

Läänemets rõhutas, et kehtiva viisa olemasolu ei tähenda, et need inimesed viibiksid Eestis. Ta selgitas, et viisa näol on tegemist ajutise viibimisalusega, mis võimaldab Eestisse siseneda vastavalt viisaga kindlaks määratud tingimustele. "Vene Föderatsiooni kodanikud võivad küll omada kehtivat viisat, kuid tulenevalt kehtestatud sanktsioonidest ei anna see tingimata õigust Eestisse sisenemiseks," märkis minister.

Läänemets tõi võrdlusena välja, et 2022. aasta 1. jaanuari seisuga omas 77 569 Vene Föderatsiooni kodanikku pikaajalise elaniku elamisluba, tähtajalist elamisluba omas 9571 isikut, 133 isikul oli tähtajaline elamisõigus ning 81 alaline elamisõigus. "Kokku oli 2022. aasta alguse seisuga 87 354 Vene Föderatsiooni kodanikku, kellele oli väljastatud Eesti elamisluba või kes viibis Eestis elamisõiguse alusel," kirjutas Läänemets.

Tähtajaliste elamislubade arv on suurenenud

Võrreldes 2022. aastal kehtinud elamislubasid hetkel kehtivatega, siis nähtub, et elamislubade üldarv on küll pisut vähenenud, kuid tähtajaliste elamislubade arv on suurenenud. Vaadates detailselt, millisel eesmärgil on tähtajalised elamisload väljastatud, siis on Läänemetsa sõnul näha, et see kasv on tulnud valdavalt pererände arvelt.

"Samuti on kasvanud rahvusvahelise kaitse eesmärgil väljastatud elamislubade arv. Muudel eesmärkidel, nagu näiteks töötamine või õppimine, väljastatud elamislubade arv on aga vähenenud, mis näitab sanktsioonide mõju," märkis Läänemets.

Vene Föderatsiooni kodanikele väljastatud kehtivaid viisasid oli 2022. aasta alguse seisuga 69 888. Nendest 67 792 olid lühiajalised viisad ning 2095 olid pikaajalised viisad. Võrdluseks: Vene Föderatsiooni kodanikele väljastatud kehtivaid viisasid oli käesoleva aasta 1. juuli seisuga 29 271. Nendest
28 866 olid lühiajalised viisad ning 405 olid pikaajalised viisad.

Eesti on tänavu piirilt tagasi saatnud üle 1000 Vene kodaniku

Reinsalu küsis Läänemetsalt, kas ta peab seoses kujunenud julgeolekuolukorraga otstarbekaks Vene kodanikele viisade väljastamise täieliku lõpetamist.

Läänemets kirjutas, et Vene Föderatsiooni kodanike Eestisse liikumist on ulatuslikult piiratud ning tänane õiguskeskkond on loodud selliselt, et välistada Vene Föderatsiooni kodanike siiatulek turismi- või ka ärireisimise eesmärgil. Samuti ei väljastata tema sõnul viisasid kultuuriüritustel või Eestis toimuvatel spordivõistlustel osalemiseks.

Viisat saavad Läänemetsa sõnul taotleda Vene Föderatsiooni kodanikud, kes soovivad külastada Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust sugulast või abikaasat või kui kasvatatakse koos ühist alaealist last.

"Samuti võivad viisat taotleda Eestis asuva diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajad või nende pereliikmed. Lisaks inimesed, kes on seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, kellel on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigus või siis humaansetel kaalutlustel. Neil inimestel on küll teoreetiline võimalus viisat taotleda, kuid igal üksikjuhul tuleb enne viisa
väljastamist kontrollida inimesest lähtuvat konkreetset ohtu Eesti julgeolekule. Lõplik otsus, kas inimene lubada riiki või mitte, langetatakse piirikontrolli käigus," selgitas Läänemets.

"Käesoleval aastal on näiteks välispiirilt tagasi saadetud rohkem kui 1000 Vene Föderatsiooni kodanikku," märkis Läänemets.

Läänemets: Vene kodanikele viisade väljastamise täielik lõpetamine ei ole võimalik ega otstarbekas

Läänemets lisas, et teatud isikute õigused tulevad aga paljuski kas Eesti Vabariigi põhiseadusest või ka Euroopa Liidu õigusest. Näitena võib tuua perekonna- ja eraelu puutumatuse, millega seoses tuleb vastavalt põhiseadusele võrdselt kohelda nii Eesti kodanikke kui ka Eestis viibivaid välisriikide kodanikke.

Läänemets märkis, et antud olukorras ei ole võimalik ja ilmselt ka otstarbekas lõpetada täielikult Vene kodanikele viisade väljastamine.

Reinsalu küsis Läänemetsalt ka piiritõkete kohta. "Eesti Idapiirilt on vähemasti osaliselt kõrvaldatud sinna 2021. aastal paigutatud ajutised tõkked. Mitme kilomeetri ulatuses on tõkkeid kõrvaldatud, kui kiiresti jõuaks need tõkked taastada ning kas peate seda otstarbekaks?" küsis Reinsalu.

"2021. aasta sügisel paigaldati idapiirile lisaõppekogunemise käigus ligi 40 kilomeetri ulatuses ajutisi tõkkeid. Kuna piiritaristu ehitamisega jõuti 2022. aastal piirilõiku, kuhu oli paigaldatud ajutised tõkked, siis koostöös Kaitseliiduga võeti ca kuue kilomeetriselt lõigult ajutised tõkked üles. Idapiiri taristu ehitamise käigus rajatakse antud lõiku statsionaarne viivitusaed, mis varustatakse vajaliku seiretehnikaga. Teistest piirilõikudest ei ole ajutisi tõkkeid eemaldatud," kirjutas Läänemets vastu.