Analüüsi teinud Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütleb, et sisendhinnad ongi kasvanud, kuid need on kasvanud muu hulgas ka seetõttu, et kusagil tarneahelas on keegi ka oma kasumimarginaali kasvatanud.

"Umbes 40 protsenti hinnakasvust on tulnud tegelikult kasumite kasvust. Kusagil 20 protsenti on meie puhul tulnud palgakasvust. Ja see ülejäänud 40 protsenti on tõenäoliselt seotud välismaiste sisendhindadega, kasumitega ja palgakuluga kusagil välismaal," lausus Oja.

Kiire hinnatõusu tingimustes ka kasumi kasvatamist on hakatud rahvusvaheliselt nimetama kasumiahnuseks.

"Selles olukorras, kus inimesed on leppinud sellega, et inflatsioon on kiire, hinnad tõusevad, on võimalus hindu tõsta ka neil, kellel selleks võib-olla väga head põhjendust ei olnud. Eks selles sogases vees on hea kala püüda," märkis SEB analüütik Mihkel Nestor.

Hinnatõusu on kasumite kasv hoogustanud enim kinnisvaras, energeetikas, panganduses, kaubanduses ja majutuses.

"Majutussektor on näide sellest, et toodang sai kriisi ajal palju pihta. Võiks arvata, et kui sinu toodet tahetakse vähem, siis ka sinu kasum võiks olla väiksem kui headel aegadel. See viimasel ajal käib ka mõne teise sektori kohta, kus oleme näinud seda, et tegevusmahud on langenud, aga kasumid samas langenud ei ole. Ehk kui tegevusmahud langevad ja kasumid ei lange, siis peavad järelikult hinnad tõusma," rääkis Oja.

Pangandus ja kaubandus on andnud 25 protsenti kasumite mõjust inflatsioonile. Nestor aga kaitseb ülikasumeid teenivaid panku.

"Pankadel Eestis kasumitega on üldiselt pigem hästi. Sellega ma tahan aga meelde tuletada, et on riike, kus pankadel kasumitega ei ole eriti hästi ja mina oma raha sellises pangas hoida ei tahaks. Kui me räägime Lõuna-Euroopast, kus pankadel on probleeme ots-otsaga toime tulemisega. Selle tagajärjed kipuvad olema palju hullemad kui see, et pank kasumit teenib," lausus ta.

Energeetika ja kinnisvara annavad umbes poole kasumite panusest hinnatõusu. Kinnisvarasektoris algas kiire hinnatõus 2021. aasta kevadel ning peatus mullu suvel. Selle ajaga kasvasid hinnad keskmiselt 20 protsenti. Kinnisvaraarendaja Liveni kasum on viimased kolm aastat püsinud stabiilselt kümne protsendi kandis.

"Muutus muude sektoritega ei ole märkimisväärne. Esirinnas olemine on vaevu-vaevu ja ennekõike seotud nende projektidega, mis ilmselt olid juba varem valmis ehitatud odavamate ehitushindadega. Ja siis oli võimalik tõsta hindu, kuni oli defitsiiti, sest kaupa oli vähem, ja ka suuremat kasumit saada," lausus Liveni tegevjuht Andero Laur.

Nüüdseks on kinnisvara hinnakasv pidurdunud. Ka muudes sektorites hakkab pidu lõppema ning sellega peaksid ka kasumid vähenema.

"Juulikuu alguses need seisud nii head enam ei ole. Isegi kaubandusettevõtete käibed on hakanud langema. Ja käibelangus on juba hoomatav suurus ka ettevõtte enda jaoks," ütles Nestor.