Raag: ukrainlastele abi saates näitame, et nad pole üksi
Inimeste võimalused Vene agressiooni tõrjuvat Ukrainat aidata hakkavad lõppema, aga kasvõi väikeste summadega toetades saame näidata, et pole ukrainlasi unustanud, ütles Ukraina abistamisega tegelev kaitseliitlane Ilmar Raag.
"Nad on (abi eest – toim.) väga tänulikud ja seda on mitmed abiorganisatsioonid rääkinud, et lõpptulemusena on nende jaoks kõige olulisem see, et nendega suheldakse ja nad saavad aru, et nad ei ole üksi jäetud," rääkis Raag teisipäeval "Vikerhommikus".
Ta selgitas, et rindel asuvatel sõjameestel tekib tunnel-nägemine, mis tähendab, et nad väga palju suurest meediast ei hooli ega tea maailma asjadest.
"Ja tihtipeale, kui üksuse juurde jõuad, siis nad küsivad, et noh, mis siis suures maailmas ka uudist on? Nende maailm on väga konkreetne: seal on vastane ja siin tuleb ellu jääda. Ja kõige suurem hirm on see, et äkki on juhtunud mingisugune selline halb areng, millest meie ei tea. Ja kui siis saabub see inimene, kes midagi toob, siis järelikult on see märk sellest, et ei-ei, kõigil on veel lootust," selgitas Raag.
Ta rõhutas, et ei ole veel kordagi kohanud seda, et sõjamehi, kes oleks öelnud, et enam tõesti ei suuda ja vaja oleks rahu sõlmida. "Nemad leiavad, et neil ei ole teist teed, nad peavad vastu pidama," märkis Raag.
Kaitseliitlane ja meediategelane Raag rõhutas ka Ukraina abivajaduste mastaapsust.
"Me Eestis ei saa päris hästi aru selle sõja mastaapidest ja ka Ukraina armee praegustest mastaapidest. Hetkel usutakse, et Ukraina armees on umbes üks miljon meest," rääkis ta. "Ja kui meie oleme uhked, et mõni organisatsioon on viinud koha peale 100-150 autot või kolm-neli droon, siis selle kohta öeldakse, et Ukraina sõjas läheb praegu iga kuu kasutusse ja lastakse alla 10 000 drooni," lisas Raag.
Ta kritiseeris ka lääneriikide viivitamist sõjalise abi saatmisega ning võrdles seda koera saba jupikaupa raiumisega. "Andes jupikaupa abi, siis pikendame sõda ukrainlaste elu hinnaga," tõdes ta. "Nähes, kui palju seal on üksusi, kellele seda abi ei jagu, sest seda antakse lihtsalt nii vähe, siis on isegi piinlik olla lääne inimene, kelle tegevusetuse tõttu inimesed hukkuvad," tunnistas Raag.
Raag möönis ka seda, et abi andmine Ukrainat toetavatele organisatsioonidele on vähenenud, aga selle põhjuseks pole mitte niivõrd tüdimus või Slava Ukraini skandaal, vaid lihtsalt see, et inimestel pole enam juurde anda, kuna vabad vahendid on juba ära antud. Võib-olla tasuks annetada kasvõi iga kuu natukene, valides välja enda jaoks kõige usaldusväärsema organisatsiooni, millel on otsekontaktid Ukrainaga, rääkis ta.
"Annetage raha, kasvõi väikestes summades, sest see muundub lõpuks selleks, mida seal kõige rohkem vaja on," ütles Raag, kes parajasti on abisaadetisega teel Ukraina poole.
Toimetaja: Mait Ots