"Selliseid olukordi aitab edaspidi leevendada Kesklinna ja Põhja-Tallinna sademevee kanalisatsiooni ümberehitamine lahkvoolseks ja spetsiaalsete immutusalade rajamine. Neid tegevusi näeb ette ka järgmise 12 aasta Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, mis valmis tänavu koostöös Tallinna linnaga," ütles AS Tallinna Vesi pressiesindaja Marta-Magdaleen Kuningas kolmapäeval ERR-ile.

Tema sõnul on arengukavas ette nähtud tööde esimese etapi osa ka käimasolev Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine, kuhu ehitatakse üks osa uuest lahkvoolsest sademeveesüsteemist. "Tulevikus võtab see koormuse ära reoveepuhastusjaama juhitavalt kollektorilt nr 1 (Lasnamäe-Kesklinn-Pirita)," ütles Kuningas.

Ettevõtte esindaja selgitas, et Tallinnas juhitakse sademevett ära peamiselt kas ühisvoolse või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu. Ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu juhitakse nii reo- kui sademevesi reoveepuhastisse, kus see enne merre suunamist põhjalikult puhastatakse.

Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kaudu juhitakse sademevesi otse suublasse, üldjuhul ilma puhastamata. Lahkvoolse kanalisatsiooni hulka kuuluvad piirkonnad või tänavad, kus sademevett ei koguta, vaid immutatakse haljasaladel, taaskasutatakse kastmisveena või juhitakse olemasolevatesse kraavidesse või tiikidesse.

Tallinna Vesi: Reidi tee piirkonnas on olukord paranenud

Kommenteerides üleujutust Tallinnas suhteliselt hiljuti valminud Reidi teel, viitas Kuningas öösel sadanud suurele veekogusele: "Reidi tee piirkonnas on pärast uue sademeveekollektori ehitust üleujutused märkimisväärselt vähenenud, kuid eilne sademete kogus oli erakordne."

"Olukord läheb kindlasti paremaks kui jõutakse ehitada Kesklinna sademevee kanalisatsioon lahkvoolseks, rajada sademevee ühtlustuslahendused ja immutusalad, mida näeb ette Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava," lisas ta.

Siiski ei ole Kuninga sõnul mõistlik projekteerida liiga suuri kanalisatsioonitorustikke, sest need ei mahuks kitsastele tänavatele ära ning see ei oleks ka efektiivne. "Tavaolukorras liialt suured torud pigem ei tööta ja vajaksid ummistuste ennetamiseks pidevat hooldust," tõdes ta.

"AS Tallinna Vesi koostöös Tallinna linnaga on teinud juba mitukümmend aastat koostööd, et laiendada lahkvoolset kanalisatsiooni süsteemi pealinnas. Antud protsess on ajamahukas, kuid annab positiivseid tulemusi ning üleujutuste arv aastatega väheneb," kinnitas Kuningas.

Tallinna Vee esindaja viitas ka sellele, et maailmas kasutatakse tänapäeval sademevee ärajuhtimisel mitmeid erinevaid rohelisi lahendusi: "Linnaruumi rajatakse tiike, immutuspeenraid, paigaldatakse spetsiaalne teekate, mis aitab sademeveel liikuda kõvakattelt pinnasesse. Ka Tallinnas on neid kasutatud. Varsti hakkame rajama ühte rohelist lahendust Tondi-Mõisa parki, mis peaks aitama leevendada Sõpruse puiestee, Tammsaare ja Rahumäe tee piirkonna sademeveega seotud väljakutseid."

Teisipäeva teises pooles sadas Tallinnas maha neli viiendikku kuunormist, mis põhjustas linnas mitmel pool üleujutusi, sh mõne aasta eest rajatud Reidi teel.