Tallinn-Harku jaama mõõtmistulemuste kohaselt sadas seal 24 tunniga 67,3 millimeetrit vihma.

"Tallinn-Harku jaama viimase 30 aasta (1991–2020) maksimaalne mõõdetud sajuhulk 24 tunni jooksul on 81,4 mm. Tallinn-Harku juulikuu keskmine sajuhulk on 82,0 mm, seega eile sadanud vihm moodustas 82 protsenti kuu normist. Kolme suvekuu jooksul sajab keskmiselt 235 mm ja eilne sadu moodustas sellest 28,6 protsenti. Kogu aasta keskmine sajusumma on siin 699,9 mm ja eilne sadu moodustas sellest 9,6 protsenti," ütles Paljak oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

Kliimamuutused võiks suurendada saju hulka, aga statistika seda ei näita

Paljak kommenteeris ka kliimamuutuste mõju sademete hulgale, mis võiks küll põhjustada suuremaid sadusid, kuid viimase 30 aasta jooksul on sajuhulk Eestis hoopis vähenenud.

"Statistiliselt on temperatuuri tõusutrend selgelt nähtav ja kuna soe õhk suudab rohkem niiskust siduda, siis võib ka eeldada, et sadusid on rohkem. Üheks faktoriks on ka inimtegevusest tulev saaste – suureneva saaste tõttu on õhus neid osakesi rohkem, mis on õhus olevale veeaurule kondensatsioonituumakesteks ja veepiiskade tekkeks, mis koonduvad pilvedeks," selgitas sünoptik.

Tema sõnul on sajuhulkade keskmised väärtused Eestis olnud väikeses tõusus, aga seda põhiliselt ajavahemikul 1961–2010, viimase 30 aastase perioodi (1991–2020) jooksul on sajuhulk hoopis pisut vähenenud.

Alljärgnevalt perioodide kaupa Eesti keskmine sajuhulk aastas:

1961–1990 627 mm

1971–2000 645,6 mm

1981–2010 668,6 mm

1991–2020 661,9 mm

Äärmused ei ole sagenenud

Paljak tõi ka esile kõige äärmuslikumad andmed, mis puudutavad sademeid Eestis ning tõdes nende põhjal, et need ei anna alust väita, et ilmastikunähtused on just viimasel ajal aina äärmuslikumaks muutunud.

Ekstreemsed sademete väärtused:

Suurim sademete intensiivsus (mõõdetud 3 minuti jooksul): 3,6 mm/min – 23. juulil 1957 – Tooma.

Suurim sademete intensiivsus (mõõdetud 10 minuti jooksul): 2,3 mm/min – 23. juulil 1957 – Tooma.

Suurim ööpäevane sademete hulk, maksimaalne ööpäeva sademete summa: 148 mm – 4. juulil 1972 – Metsküla (Saaremaa).

Kõige sajusem kuu, maksimaalne kuu sademete summa: 351 mm – august 1987 – Haanja.

Kõige kuivem kuu, minimaalne kuu sademete summa 0 mm (sademeteta): august 2002 – mitmel pool Lõuna-Eestis.

Kõige sajusem aasta, maksimaalne aasta sademete summa: 1157 mm – 1990    Nääri (Raplamaa).

"Eelpool toodud väärtustest enamik jääb eelmisesse sajandisse ja sellele tuginevalt ei ole alust väitel, et kõik ilmastikunähtused muutuvad aasta-aastalt ekstreemsemaks," tõdes Paljak.