Poola peaminister Mateusz Morawiecki andis nädalavahetusel pressikonverentsi, sest erasõjafirma Wagneri üksused liiguvad teadaolevalt Suwalki koridori poole. 

Suwalki koridor on umbes sajakilomeetrine piirilõik Leedu ja Poola vahel. See lahutab Venemaa Kaliningradi oblastit ja Valgevenet. Poolakad muretsevad uue hübriidrünnaku pärast, kus võidakse illegaalseid immigrante üle piiri aidata.

Indrek Kannik nõustus teiste ekspertide hinnangutega, et tõsist sõjalist ohtu see liikumine ei kujuta. "Kui need kogused on sellised, nagu praegu räägitud - sada inimest on umbes sinna liikunud -, siis loomulikult see ei ole tõsine sõjaline oht ei Poola ega Leedu riigi jaoks," rääkis Kannik Vikerraadio saates "Uudis+".

"Pigem see versioon, mida poolakad ka ise on öelnud: võib-olla üritatakse nende abil nii-öelda migratsioonikanaleid uuesti lahti aidata ja korraldada sedalaadi hübriidrünnakut," rääkis Kannik.

"Ja lisaks psühholoogiline surve. Üks asi, mida venelased on ju alati tegelikult üritanud, on hoida oma naaberriike pinges ja ebamugavas närvilisuses. Seetõttu ma vähemalt selles faasis seda asja üle ei tähtsustaks. Meil pole vaja liigselt närvilised olla," leidis Kannik.

Siiski lisas Kannik, et kindlasti tuleb olukorda jälgida. Kui Suwalki piirkonda viidaks juba viis tuhat inimest, oleks see teoreetiline sõjaline oht. "Kuigi see on ikkagi ebapiisav hulk, et Poola armeega hakkama saada," tõdes Kannik.

Kannik leidis, et viimane, mida Venemaale praegu vaja oleks, on konflikt NATO riigiga. "Neil ei jätku ressursse ka Ukraina sõja pidamiseks. Kui nad hakkavad ka mingi muu riigiga sõdima, siis muutub olukord nende jaoks ikka väga raskeks."

Kannik täiendas, et praegu ei ole wagnerlased suutnud Valgevenesse toimetada seda tehnikat, mis neil Rostovi oblastis ja Ukraina territooriumil Luhanski oblastis oli.

"Esiteks ei tahaks ju president Putini võim, et see rasketehnika oleks Wagneri kätte jäänud, kui nad liikusid läbi terve Venemaa, kaasa arvatud üsna Moskva lähistelt uuesti läbi. Ka Valgevene juht Lukašenko ei sooviks mingil juhul, et sellised  rasketehnikaga üksused, mida tema tegelikult ei kontrolli, saabuksid Valgevene territooriumile. Nii et selles mõttes on nii Vene kui ka Valgevene juhtkonna huvides, et liiga tugevat sõjalist jõudu need üksused praegu ei kujutaks."

Väga selgeid uudiseid Kanniku sõnul Wagneri tegevuse ja liikumiste kohta teada pole. "Tõenäoliselt on see siiski mingi vaheetapp nende tegevuses. Jälle, ükski riigi juhtkond ei taha, et üsna hästi väljatreenitud kõrilõikajate kamp tegevuseta molutaks tema territooriumil. See toob varem või hiljem kaasa mingid suuremad konfliktid kas Valgevene sõjaväelastega või Valgevene tsiviilelanikkonnaga," sõnas Kannik.

Üks variant on Kanniku sõnul, et Wagneri üksused saadetakse hiljem Aafrikasse või teistesse kolmanda maailma riikidesse, et Venemaa huve kaitsta. Teine võimalus on, et oodatakse hetke, et nad uuesti Vene armeesse integreerida.

"Aga juba väiksemate üksustena. Mitte nii, et neid on viis või kümme tuhat koos ühes üksuses, vaid paarisaja kaupa ära jagatuna. Mida osaliselt on ilmselt ka tehtud," sõnas Kannik.

Laupäeval kerkis teemaks ka Putini mõttekäik, justkui oleks kavas luua Poola-Leedu-Ukraina üksus, mis viiakse Valgevene piirile. Ja samuti olevat Poolal soov hõivata Ukraina lääneosa.

"See, et Poola tahab hõivata Ukraina lääneala, on juba vana Putini idee. Juba 2008 rääkis ta NATO tippkohtumisel, et tegelikult võiks Ukraina ära jagada," ütles Kannik. "Poola pole küll mingit huvi selleks üles näidanud ja Poola on olnud üks kõige olulisemaid Ukraina aitajaid selles sõjas. See on hullumeelne propagandistlik tees, millele pole rohkem mõtet aega pühendada."

Vaherahu võimalus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeva õhtul, et sõda liigubki nüüd Venemaa territooriumile, ja seda me ka nägime eelmisel nädalal, kui Moskvat tabas mitu droonirünnakut.

"Ma ei usu, et see praeguses faasiks mõjutaks kuidagi Vene juhtkonna strateegiat," arvas Kannik. Enam vihasemaks minna ei ole neil Kanniku sõnul enam jõudu. "Ega neil taganeda ka kusagile ei ole. Nad ei saa selles olukorras öelda, et me oleme valmis tagasi tõmbuma."

Küsimus on Kanniku arvates selles, kas see hakkab kuidagi mõjutama Vene avalikku arvamust ja neid osasid Vene eliidist, kes pole otseselt selle otsuse taga, et seda sõda alustada.

"Ma usun, et Vene eliidi sees on kõhklused selle sõja suhtes päris suured. Mitte sõja kui sellise osas. Kui oleks võimalik võita, saavutada kindlalt edu, siis nad oleksid peaaegu kõik selle taga," räägib Kannik. "Piisav hulk nendest saab aru, et seda võitu ei tule. Siis tekib küsimus, kuidas sellest võimalikult väikeste kaotustega taanduda."

Kannik leidis, et sellist mõtteviisi võib sõja jõudmine Venemaa territooriumile süvendada küll – kui inimesed näevad, et sõda pole teleris ja kusagil Donetskis ja Harkivis, vaid jõuab Taganrogi, on juba jõudnud Rostovisse ja teatud määral ka Moskvasse, siis seda parem.

Möödunud nädalal on võetud sõna ka vaherahu teemal. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa pole kunagi loobunud rahuläbirääkimistest, hoopis Ukraina oli see, kes tõrkus. Putin lisas veel, et relvarahu Ukrainas pole võimalik Kiievi rünnakute tõttu.

Need sõnumid olid seotud Vene-Aafrika tippkohtumisega. Enamik Aafrika riike on Kanniku sõnul Ukraina sõja teemal suhteliselt neutraalsed. "Nad ei kiida Venemaa tegevust heaks, aga nad ei mõista seda hukka sellisel kujul nagu lääs," sõnas Kannik.

Aafrika riikidele on eelkõige oluline viljaeksport Ukrainast ja Venemaalt. Venemaa proovib neid veenda, et soovib omalt poolt võimalikult kiiresti rahu saavutada. "Väga hästi see ei õnnestunud, aafriklased ei olnud just veendunud, et see on tõsine jutt, mida Putin räägib," hindas Kannik.

Alates eelmisest sügisest, pärast seda, kui Venemaa kaotas Harkivi ja Hersoni oblasti Dnipro läänekaldale jääva osa, on Venemaa olnud vähemalt teoreetiliselt valmis vaherahuks. "Tingimusel, et ta säilitab need territooriumid, mis on praegu tema käes," täpsustas Kannik.

"Loomulikult ei rahulda see Ukrainat. Ka võrreldes 2022. aasta 24. veebruariga on nad kaotanud olulisi territooriume nii Luhanski kui ka Hersoni oblastis. Venemaa teab väga hästi, et see Ukrainat ei rahulda ja siis on tal hea rääkida oma vaherahu ideest," rääkis Kannik. See propaganda mõjub tõenäoliselt küll siseriiklikult, aga mitte lääne suunas.

Nii et selleks, et sõja intensiivsust mõneks ajaks vähendada, peaks Ukraina kõik oma territooriumid ise vabastama. "Aga ma ei välistaks, et mingil kujul jätkuks sõda sellegipoolest," leidis Kannik. Kui Moskvas võim ei vahetu, jääksid nad ikka otsima võimalusi, et need alad tagasi saada.

Kannik näeb ka teist võimalikku arengut: "Ukraina sellega leppida ei taha, aga ka see võib sõja intensiivsust vähendada, kui lääne toetus Ukrainale väheneb. Ma ei näe, et see oleks praegu juhtumas, aga kui rindejoon on kuskil aasta lõpuks enam-vähem samas kohas, siis see oht tekib kindlasti. Neid inimesi on läänes jätkuvalt, kes arvavad, et kuidagimoodi võiks proovida laua taha maha istuda, kuigi kõik kokkulepped venelastega on näidanud, et need reaalselt ei kehti."

Muutused lõunarindel

Eelmisel nädalal oli palju juttu ka lõunarindest. "Seal on potentsiaali suurteks muutusteks. Esialgu on Ukraina territoriaalsed võidud olnud üsna pisikesed. Nad liiguvad kahel-kolmel lõigul küll aeglaselt, aga kindlalt edasi," kommenteeris Kannik.

Üks rindelõik, mida ukrainlased ise nimetavad Vuhledari suunaks, jääb Vuhledarist veidi lääne poole. Seal võeti viimati tagasi Starmajorske küla.

Lõunarinde keskmisel lõigul on kaks suunda. Üks neist võib potentsiaalselt minna Berdjanski linna peale, väiksema tõenäosusega Mariupoli peale. Teine suundub teoreetiliselt Melitopoli peale. Seal on Robotõne juures lahingud kestnud juba kuid ja viimase kahe nädala jooksul on Ukraina selgelt edasi liikunud. 

Kolmas rindelõik on seal, kus Dnipro jõgi pöörab läände. Seal on Vassõlivka juures Ukraina samuti edasi liikunud.

"Niisiis on pidev edasiliikumine toimunud kolmes kohas. Selle käigus on Ukraina viimased paar kuud teinud väga tugevat tööd nii Vene suurtükisüsteemide hävitamisega kui ka teiselt poolt Vene logistikasüsteemide nõrgestamisega," kiitis Kannik.

"Suur hulk Vene lõunarinde logistikast on toimunud ikkagi raudtee ja Krimmi kaudu. Ja need raudteeühendused on praegu muutunud seal üsna hädiseks. Ega nad Tšonharist edasi raudteed pidi praegu ei saa. Edasi tuleb transportida asju maismaad pidi ja see on ka raske, kuna juba ka maismaasildu hävitatakse," rääkis Kannik.

"Samamoodi on löögi all ka need teed, mis tulevad idast Mariupoli poolt. Kindlust enam ühelgi suurel teel venelastel ei ole," sõnas Kannik. Teatud liikumisteed on küll säilinud, aga need nõrgenevad kogu aeg.

Ukraina hävitab iga päev 20-30 ringis Vene suurtükisüsteeme. "Need on väga suured numbrid. Lisaks hävitatakse ka laskemoonaladusid süsteemselt. Kõik see annab tunda. Juba praegu väidetakse, et venelaste suurtükituli on lõunarindel jäänud nõrgemaks," kirjeldas Kannik.

"Ja see on kõige olulisem eeldus üldse edasiliikumiseks. Arvestades, et seal on ka miiniväljad – suurtükitule all miinivälju puhastada on peaaegu lootusetu tegevus ja see tooks kaasa väga suured inimkaotused. Kui suudetakse suurtükituli vaikima sundida, siis saab ka miinivälju puhastada ja edasi liikuda," selgitas Kannik. Sarnases olukorras oli Ukraina eelmisel suvel ja sügisel Dnipro läänekaldal. Seal vabastati sama taktikaga kolme kuuga suhteliselt väike ala. Praegu tegutsetakse palju suuremal alal, mille logistikat ei saa täielikult hävitada, sest maismaapiir Venemaaga säilib.

"Nii et see on keeruline protsess. Need, kes lootsid väga kiirelt sealt edu, olid naiivsed," leidis Kannik. "Aga ma arvan, et Ukraina on tempos. Ukrainal on endiselt Lõuna-Ukrainas kolm kuud aega, enne kui seal suur sügis või talv saabub," sõnas Kannik. Kannik ennustab, et enne oktoobri lõppu murrab Ukraina siiski lõunarindel läbi, mis tähendab Vene vägedele väga kriitilist seisu.