Oluline teisipäeval, 1. augustil kell 23.05:

- USA väitel on märke, et Venemaa on valmis viljakõnelustele naasma;

- Zelenski nõunik: Ukraina ei vaja agressoriga läbirääkimisi, vaid täielikku sõjalist toetust;

- Venemaa teatas drooni allatulistamisest Krimmis;

- Ukraina eitab Vene tsiviillaevade ründamist;

- Venemaa: Ukraina ründas meredroonidega Vene laevu Mustal merel;

- Moskva ärilinnakut tabas öösel taas droonirünnak;

- Venemaa droonirünnak Harkivile põhjustas põlengu;

- USA: Venemaa peaks küüditatud Ukraina lapsed kodumaale saatma;

- Briti luure: Vene vägedel on lõunarindel puudu suurtükimoonast;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 500 sõdurit ja 23 suurtükisüsteemi.

USA väitel on märke, et Venemaa on valmis viljakõnelustele naasma

USA-le on teada antud, et Venemaa on valmis naasma läbirääkimistele, mis lubaksid taastada Ukraina vilja ohutu ekspordi Mustal merel, kuid veel ei ole selle kohta tõendeid näha, ütles USA saadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield teisipäeval.

Saadik ütles, et kui Venemaa tahab, et viia oma väetist maailmaturule ja hõlbustada põllumajandustehinguid, siis peab Moskva viljaleppe juurde tagasi pöörduma.

"Me oleme näinud viiteid, et nad võivad olla huvitatud arutelule naasmisest. Seega me ootame, kas see päriselt juhtub," sõnas ta midagi täpsustamata.

Venemaa lahkus 17. juulil ÜRO ja Türgi vahendatud viljaleppest.

Zelenski nõunik: Ukraina ei vaja läbirääkimisi, vaid täielikku sõjalist toetust

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et Ukraina vajab otsust täieliku sõjalise toetuse kohta, et sõja lõpetamiseks Venemaa okupeeritud aladelt välja ajada.

"Ainus riik, kes vajab praegu läbirääkimisi ja relvarahu, on Venemaa, et hoida kinni okupeeritud aladest, kuulutada taktikalist võitu maismaakoridori näol Krimmiga, alustada Putini mureneva režiimi sisemist konsolideerimist ja valmistuda uueks sõja etapiks, oodates selleks õiget hetke ja provotseerides läänes poliitilisi kriise," kirjutas Podoljak sotsiaalmeedias.

"Ukraina ei vaja läbirääkimisi agressoriga. Ukraina vajab otsuseid täieliku sõjalise toetuse kohta, et ajada venelased okupeeritud aladelt välja, andes sellega Putini invasioonile purustava löögi ja lõpetades sõja," lisas ta.

Venemaa teatas drooni allatulistamisest Krimmis

Venemaa tulistas teisipäeval Krimmis Sevastopoli piirkonnas alla drooni, teatas Venemaa ametisse pandud kohalik kuberner Mihhail Razvožajev.

"Kara-Koba piirkonnas tulistati alla mehitamata lennuvahend. Plahvatus toimus maapinnal. Muru ja põõsad läksid põlema. Tuletõrjebrigaadid on juba kohapeal ja kustutavad põlengut," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Venemaa väitel ründas Ukraina droonidega ka tsiviillaevu, Ukraina eitab seda

Venemaa kaitseministeeriumi esindaja Igor Konašenkov ütles, et Ukraina meredroonid ründasid Musta mere edelaosas Vene tsiviiltranspordilaevu. Vene merevägi olevat rünnaku tõrjunud.

"Täna viis Kiievi režiim läbi terrorirünnaku katse, kasutades kolme poolsukelduvat mehitamata paati Vene tsiviiltranspordilaevade vastu, mis olid teel Bosporuse väina," väitis Konašenkov.

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak eitas Venemaa väiteid.

"Kahtlemata on Vene ametnike sellised teated väljamõeldis ja ei sisalda kübetki tõde. Ukraina ei ole rünnanud ega ründa tsiviilaluseid ega ühtki muud tsiviilobjekti," ütles Podoljak Reutersile.

Enne seda teatas Vene kaitseministeerium, et tõrjus Mustal merel Ukraina meredroonirünnaku ka kahe Vene sõjalaeva vastu.

USA ei suuda piisavalt palju suurtükimoona tootmist tõsta

Ameerika Ühendriigid püüavad tõsta igakuist suurtükimürskude tootmist 90 000 mürsuni, kuid see tase võidakse saavutada alles 2025. aastal. Samas on USA sõlminud Ukraina tarbeks moona tootmiseks lepped juba Bulgaaria ja Lõuna-Koreaga ning on sama eesmärgiga kõnelustes Jaapaniga, kirjutas Financial Times.

Venemaa rünnakus Hersonile hukkus arst ja sai viga medõde

Vene väed pommitasid teisipäeval taas Hersoni linna, tabades üht tervishoiuasutust. Rünnakus hukkus üks arst ning viga sai üks medõde.

Venemaa: Ukraina ründas taas meredroonidega Vene laevu Mustal merel

Vene kaitseministeeriumi teatel ründasid Ukraina meredroonid taas Mustal merel kahte nende laeva, vahendas Interfax. Rünnak toimus 340 kilomeetri kaugusel Sevastopoli linnast edelas. Rünnaku alla sattusid Sergei Kotov ja Vasilõ Bõkov. Venemaa väitel hävitati kõik kolm Ukraina veedrooni.

Venemaa teatas Ukraina meredroonirünnakust ka 25. juulil, 11. juunil ja 24. mail.

Ukraina peastaap: ööpäeva jooksul toimus 40 lahingut vastasega

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt toimus ööpäeva jooksul rohkem kui 40 lahingut Vene vägedega. Venemaa tegi samal ajal Ukraina pihta üheksa raketirünnakut, 57 õhulööki ning tegi 61 rünnakut mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede ja elamurajoonide pihta.

Peastaabi väitel hoiavad Ukraina väed kaitseliine Kupjanski suunal ning hoiavad samuti kaitset Marijinkas. Zaporižžja suunal on Vene vägede peamiseks eesmärgiks hoida ära Ukraina vägede edenemine. Ukraina väed jätkavad pealetungi Melitopoli ja Berdjanski suundades, olles end kinnistanud seni vabastatud aladel.

Moskva ärilinnakut tabas öösel taas droonirünnak

Moskva linnapea Sergei Sobjanini teatel tehti Moskva ärilinnakule öösel taas droonirünnak ning tabamuse sai sama ärihoone, mida Ukraina droonid on ka varem rünnanud. Sobjanini väitel tulistas Vene õhutõrje mitu Venemaa pealinna poole suundunud drooni alla.

Sotsiaalmeedias levib videomaterjal edukast tabamusest vähemalt ühe hoone pihta. Juurdlusportaali Bellingcat asutaja Christo Grozev sõnul paiknevad selles hoones mitmed Vene ministeeriumid.

Another night of drone attacks on Moscow - at least one target is known to be the "IQ" building at the Moscow City skyscraper: it houses 7 ministries, including the econ and cyber ministries: https://t.co/pYm3yMQA9X . Fires reported on 20th floor. pic.twitter.com/yM50Tzz34r

— Christo Grozev (@christogrozev) August 1, 2023

Ukrainska Pravda juhtis tähelepanu, et Telegramis levivad väiteid ka plahvatustest Moskva äärelinnades Kubinkas ja Odintsovos. Vene kaitseministeeriumi teatel tulistas Vene õhutõrje alla kaks Ukraina drooni Odintsovo ja Narofominski linnaosade kohal ning kolmas droon toodi elektroonilise sõjapidamise vahenditega alla ning see kolmas olevatki lennanud ärilinnakusse.

This video, posted in a local Odintsovo Telegram group, strongly suggests at least one of the drones used in today's attack on Moscow is the Ukrainian-made Bober: the canard and the long wings. https://t.co/N7O1ZIfsz1 pic.twitter.com/tuHMJfXKEu

— Christiaan Triebert (@trbrtc) August 1, 2023

Samuti suleti droonirünnaku tõttu ajutiselt Moskva Vnukovo lennujaam, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS.

Öine Ukraina droonirünnak kahjustas ka pühapäeval kaht Moskva büroohoonet.

Venemaa droonirünnak Harkivile põhjustas põlengu

Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni ülema Oleh Sõnehubovi ning Harkivi linnapea Ihor Terehhovi sõnul ründasid Vene väed öösel Harkivit ründedroonidega, mis põhjustas tabamuse saanud kohas põlengu. Hiljem täpsustas Terehhov, et droonirünnak kahjustas ühe ühiselamu kahte korrust.

USA: Venemaa peaks küüditatud Ukraina lapsed kodumaale saatma

Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi esindaja Matthew Miller ütles ajakirjanikele, et Venemaa peab lõpetama Ukraina kodanike, sh laste küüditamise, Venemaale. Miller kutsus üles saatma Venemaale saadetud ukrainlased tagasi oma kodumaale, vahendas Ukraina uudisteagentuur Ukrinform.

Vene võimud tunnistasid hiljuti, et alates 2022. aasta veebruari sõjalisest kallaletungist Ukrainale on Ukrainast Venemaale viidud rohkem kui 700 000 last ning kokku 4,8 miljonit ukrainlast. Kuigi Vene võimude väitel on suur enamus lastest saabunud Venemaale koos enda vanematega on märkimisväärne hulk lapsi Venemaale viidud üksi. Ukraina süüdistab Venemaad kuni 20 000 Ukraina lapse röövimises ning kavatsuses nad venestada.

Verstka: Lääne sõjatehnika jõuab sanktsioonidest hoolimata Venemaale

Miljardite väärtuses lääneriikidest pärit sõjatehnikat jõuab sanktsioonidest hoolimata Venemaale, kirjutas hiljuti sõltumatu Vene portaal Versta. Verstka juurdluse kohaselt importis Venemaa 2023. aasta esimeses pooles ainuüksi lääneriikidest pärit mikrokiipe 502 miljoni dollari väärtuses. Neid kiipe saab kasutada rakettide ja teiste relvade tootmises. Samuti ostis Venemaa tsiviillennundustehnikat vähemalt 171 miljoni dollari väärtuses ja Iphone 389 miljoni väärtuses.

Lääneriikide ettevõtted osalevad sanktsioonidest kõrvalehiilimises rajades "uusi ettevõtteid" kolmandates riikides, kes saavad vahendajatena Venemaale eksportida minnes nii mööda nii USA kui ka Euroopa riikide sanktsioonidest.

Briti luure: Vene vägedel on lõunarindel puudu suurtükimoonast

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuse rindeülevaate kohaselt jätkub Ukraina vastupealetung kahes sektoris: Orihhivist lõuna pool ning Velõka Novosilkast lõuna pool.

Orihhivi sektoris on Ukraina vägede vastas Vene relvajõudude 58. kombineeritud armee, mis on brittide hinnangul kurnatud ja rindel olemise tõttu kaotusi kandnud, kuna on viimased kaheksa nädalat pidanud intensiivseid lahinguid.

Velõka Novosilka suunal on kaitses üksused nii Vene Ida- kui ka Lõunasõjaväeringkonnast, mis tekitab tõenäoliselt koordinatsiooniprobleeme. Selles rindelõigus on Briti kaitseministeeriumi hinnangul tõenäoliselt eriti suure surve all 5. kombineeritud armee, keda pole pikalt rindelt välja roteeritud.

Kogu Lõuna-Ukraina rindelõigul on tavaprobleemiks suurtükimoona ja reservide vähesus ning probleemid kaitses külgmiste positsioonide kindlustamisega.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 1 August 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/HJl1lHuGUP

#StandWithUkraine pic.twitter.com/GsQXwHvW1U

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 1, 2023

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 500 sõdurit ja 23 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:             

- elavjõud umbes 246690 (võrdlus eelmise päevaga + 500);

- tankid 4216 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 8205 (+17);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 311 (+0);

- suurtükisüsteemid 4839 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 699 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 462 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 4027 (+10);

- tiibraketid 1347 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7324 (+32);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 718 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.