Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel võeti 2015-2016 õppeaastal kutsekeskharidusse vastu üle 4100 inimese ja üldkeskharidusse üle 9100 inimese. Eelmisel õppeaastal tuli kutsekeskharidusse samas sellest veidi vähem inimesi, üldkeskharidusse vastuvõetute arv suurenes aga pooleteise tuhande võrra. Seega kui avalikkuses on juttu kutsehariduse populariseerimisest, siis statistika järgi on trend vastupidine.

"Sellist olukorda, kus meil ikkagi kohad ei täituks, need on väga üksikud. Ma ei saa öelda, et kutseharidus ei ole populaarne, aga kutsehariduse puhul on mureks pigem see, et esimesel aastal on väljalangevus suur," rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Vikerraadio saates "Uudis+".

Valitsusliit on lubanud koalitsioonileppes muuta kutsehariduse senisest märksa atraktiivsemaks.

"Kutseharidust, eriti just põhihariduse järgset kutseharidust ootavad ees päris suured muutused," teatas Kallas. "Küsimus ei ole ainult selles, et teeksime teavituskampaaniat või populariseeriksime. Põhjus, miks põhikooli järgselt on gümnaasium eelistatum kui kutsekool, seisneb ikkagi kutsekeskhariduse õppekavades." 

Kutsekeskhariduse suurima nõrkusena tõi Kallas välja liiga väikese keskhariduse osa, mistõttu on sealt ülikooli edasi pääsemise tõenäosus kehvem. 

Valitsuse eesmärk, mis pandi kirja ka tegevuskavasse, on suurendada gümnaasiumihariduse osa kutsekeskhariduses. Reformiga tekivad selle asemele nelja-aastased rakendusgümnaasiumi õppekavad.

Lisaks plaanib haridus- ja teadusministeerium laiendada kutseõppes omandatavate erialade valikut.

Kallas ei soovinud praegu täpselt avaldada, mis õppekavad lisanduvad, sest plaanid on arendusjärgus. Uusi õppekavasid töötakse välja koostöös Kutsekojaga, kes korraldab kutsestandardeid.

Kallas tõi välja, et muuhulgas seab piiranguid see, kas kutsestandard nõuab enne õppe alustamist põhikooli- või keskkooliharidust.

Lisaks katsetatakse Tartus akadeemilise gümnaasiumi ja kutsekooli koostööd. "Nad teeksid koos tegelikult õppekavasid: gümnaasium annab üldkeskhariduse osa ja kutsekool annab kutse osa," selgitas Kallas.

Kutsekoolid ise siiski Kallase sõnul ära ei kao. Lisaks jääb nelja-aastase kutsekeskhariduse kõrvale võimalus kutsekooli minna ka pärast gümnaasiumi lõpetamist. Sellisel juhul on kutse omandamiseks lühemad õppekavad.

Kallas tõdes, et nimesid muudavad kutsekoolid siiski juba praegu ja on muutumas rohkem hariduse ja tehnoloogia keskusteks.

Kui praegu läheb pärast põhikooli gümnaasiumisse umbes 70 protsenti põhikoolilõpetajatest, siis Kallas seab eesmärgiks sarnaneda rohkem teistele Euroopa riikidele, kus on tavapärane 50-50 jaotus.

"Ma oleksin rahul oma tööga sel juhul, kui meil läheks 50-60 protsenti akadeemilisse gümnaasiumisse ja 40-50 protsenti rakendusgümnaasiumisse või siis kutset omandama põhikooli järgselt," rääkis Kallas. Kallas loodab näha muutusi tendentsis juba paari-kolme aasta jooksul.

Kallas eeldab, et kui hakkab kehtima koolikohustus 18. eluaastani, siis kasvab kutsehariduse populaarsus ka selle arvel. "Nüüd on meie ülesanne kutsehariduse reform selleks ajaks ära teha, et need õppekavad kutsekoolides valikuna olemas oleksid," sõnas Kallas.

Kutseharidusreformi planeerimine on veel Kallase sõnul väga algusjärgus. Tegevuskava on planeeritud valmima alles järgmise aasta teises pooles, mil selgub ka vajaliku rahastuse maht. Üksikute muudatustega, sealhulgas nelja-aastaste õppekavade pilootprojektidega alustatakse juba sel õppeaastal.

Eestis on 35 kutseharidust pakkuvat asutust. Eelmisel aastal õppis kutsehariduskeskustes 13 000 meest ja 12 000 naist, kokku ligi 25 000 inimest.

Eesti keele õpe

Eesti kutseõppe edendamise ühingu esinaine Triin Laasi-Õige tõi juulis Õpetajate Lehes välja, et kutsekoolide kehva kvaliteediga eesti keele õpe on samuti suur murekoht. Temagi pakkus, et keele selgeks saamiseks võiks kutsehariduse nominaalne õppeaeg aasta võrra pikeneda.

Kallas nõustus, et see on probleem, kuid lisas, et põhjuseks on tegelikult põhikool, kus keelt juba selgeks ei õpetata.

"Need lapsed satuvad siis kutseharidusse, omamata tegelikult isegi B1-tasemel eesti keele oskust ehk siis nad ei suuda õppida eesti keeles," nentis Kallas. "See ei puuduta ainult vene kodukeelega lapsi, täna on palju ka Ukraina päritoluga lapsi, kes on Eesti koolis liiga vähe aega käinud."

Nende noorte jaoks, kes keeleoskuse tõttu sisseastumiseksamitel läbi kukuvad, otsib haridus- ja teadusministeerium praegu võimalust luua eesti keele õppe lisa-aasta võimalust kutsekoolide juures. Valdavalt kuluks lisa-aasta eesti keele õppele. Aga mitte niisama, vaid ka läbi kutseõppe, kus noored saksid lisatunde, et omandada huvipakkuva eriala terminoloogia.

Kallase sõnul on hetkel valitsuse jaoks küsimus rahas ja hetkel otsivad nad programmi jaoks aktiivselt vahendeid.

Riik plaanib käivitada inseneriakadeemia

Vabariigi valitsuse tegevuskavas kutsehariduse peatükis on kirjas, et plaanitakse käivitada ka inseneriakadeemia.

"Inseneriakadeemia on arenguprojekt, sarnaselt IT-akadeemiale, mis on toiminud juba neli aastat. Selle projekti raha tuleb Euroopa Liidu toetusrahadest. Järgmiseks viieks aastaks on sinna planeeritud ligi 40 miljonit eurot," selgitas Kallas.

Projekt keskendub loodus- ja täppisteaduste ja inseneeria erialade arendamisele nii ülikoolides, kutsekoolides kui ka üldhariduskoolides. Selle raames uuendatakse või tehakse täiesti uued õppekavad, tuuakse Eestisse maailma tippspetsialiste, rahastatakse huvihariduse ringe ja eriklasse. Projekti eesmärk on kasvatada järelkasvu tehnikas, tootmises, ehituses inseneerias jne.

Samalaadne projekt on õpetajate akadeemia, mis arendab õpetajakoolitust ülikoolides.

Kallase sõnul on sinna lisaraha suunatud, et tagada pädevate õppejõudude olemasolu, kes suudaksid välja õpetada uusi õpetajaid. Pädevaid spetsialiste on Kallase sõnul raske leida ka kutsekoolidesse ja mujale, sest Eestis on üleüldine tööjõupuudus.

Olukord on läinud kriitiliseks, sest vajatakse hädasti uusi pedagooge, eriti loodus- ja täppisteaduste õpetajaid. "Selle aasta lõpuks loodame ülikoolidega sõlmida selle õpetajate akadeemia koostöölepingu," teatas Kallas.